Mitte paanikat külvata, vaid suurendada valmisolekut

Vaata ka galeriid!

Vaimulike konverentsil siseministeeriumi esindaja Annes Kalle peetud ettekanne (vt artiklit lk 6) kriisi juhtimisest tõi fookusesse koguduste ja vaimulike rolli erinevate kriiside lahendamisel. Kõlas soovitus oma piirkonnas initsiatiiv haarata.

Üheks selliseks initsiatiivi haaramiseks oli kahtlemata Järva-Jaanis 9. veebruaril toimunud Järva praostkonna konverents, mille sisuks koguduste valmisolek kriisiolukordadeks. Ettekandeid olid kutsutud pidama Kaitseliidu, Naiskodukaitse ja päästeameti esindajad. Sissejuhatavalt ütles praost Katrin-Helena Melder, et meie kõikide soov ja palve on, et midagi ei juhtuks, aga kui juhtub, siis peame valmis olema. Ta meenutas ka, et vaimulike konverentsil tõi peapiiskop Urmas Viilma (tsiteerides kaitseväe juhatajat Martin Heremit) esile võimaluse, et sõda võib Eestisse jõuda.

Kriis.ee kodulehelt võib lugeda, et „iseseisev hakkamasaamine ja igaühe roll kriisideks valmistumisel on väga oluline. Kriisi korral võib abi kohale jõuda eeldatust hiljem. Seega on tähtis, et igaüks mõtleks enda ja oma pere jaoks läbi, kuidas saada hakkama siis, kui elutähtsad teenused (soojusvarustus, elekter, veevarustus ja kanalisatsioon, sideteenus jm) peaksid katkema“. See nõuanne kehtib ka kogudustele.

Laiapindse riigikaitse olulisus

Pärast konverentsi jumalateenistust Järva-Jaani kirikus sai esimesena ettekandeks „Valmisolek kriisiolukorraks ja kriisiolukorras toimimine. Koostöövõimalused kogudustega“ sõna Kaitseliidu Järvamaa maleva pealik kolonelleitnant Kuido Pettai, kes ütles, et „kriis on midagi, milleks peab olema ette valmistatud. Rahu ajal on Kaitseliit toetav element. Kui on sõjaseisukord, siis on vastupidi“. Ta rõhutas, et kohalikud omavalitsused (KOV) ja teised organisatsioonid ei saa oma kaitseplaane üles ehitada teiste, ka mitte Kaitseliidu, politsei ega päästeameti ressurssidele.

Peab olema oma võimekus kriisidega toime tulla. Näiteks kui elekter läheb ära, siis ei saa loota, et Kaitseliit tuleb oma generaatoriga. Võimalus on vaid ajutiselt aidata. Toimepidevus tuleb KOVidel tagada ise. See kehtib ka koguduste kohta. Kõneldes kriiside kriisist ehk sõjast, nimetas Pettai, et Kaitseliit on oma valmisoleku sihtinud kuupäevaks 24.02.2024: „See on päev, kus peame kõigeks valmis olema. See on meie enda jaoks pandud termin, kuhu oma valmisoleku teraviku suuname.“

Kriiside puhul tehakse ettevalmistusi ka evakuatsiooniks, mis on päästeameti juhtida. Pettai hinnangul võiksid kogudusedki sellesse kaasatud olla: „Eelkõige hingehoid, inimestega rääkimine, kontakti saamine on ülimalt vajalik. Usuline kuuluvus võib siin oluliseks saada. Kriisis olev inimene vajab enda kõrvale inimest, keda usaldab, kellega julgeb rääkida. See teema on minule võtmekoht. Näiteks Järva maleva logistikavõrgustikus on üks hingehoidja ametikoht, ka sõja ajal.“

Ta lisas: „Ei saa mõelda, et mind see ei puuduta. Vaadates Ukrainat, siis see puudutab kõiki. Ukrainas on kaplanitel praegu väga suur mõju ja roll. Olen ise ateist, aga mõtlen kõigile. Minu kõrval võib olla inimene, kes usub. Ei ole vahet, mis parteisse kuulud, milline on usuline vaade või nahavärv. Oluline on, mis lipp on meil õlal ja millist lippu me kaitseme. Mentaalse pildi ülesehitamine tuleb altpoolt üles.“

Ehkki meie piiri ääres pole nii vähe sõjaväelasi Venemaa pool olnud Eesti taasiseseisvumise algusest saadik, rõhutas kolonelleitnant Pettai siiski laiapindse riigikaitse olulisust. Sõjaajal võiks koguduste ülesanne olla hingehoid, hukkunute matmine ja info jagamine. Ta oli seda meelt, et kogudused tuleb tingimata kaasata KOVide kriisiplaanide koostamisse.

Valmisolek kriisiolukordadeks

Umbes paarikümnele konverentsil osalenud praostkonna esindajale tutvustas Naiskodukaitse Järva ringkonna instruktor Merje Mihkelsaar, mis võiks olla nn ole-valmis-seljakotis ehk mida võiks varuda, et olla valmis kiiresti kodust lahkuma. Ta nimetas, et kindlasti dokumendid, ravimid, soojad riided, midagi söödavat, termotekk ja kõik see, mida inimene vajalikuks peab, et hakkama saada. „Loodame, et meil ei lähe seda vaja, aga parem olla valmis. Kui tuleb kriis, siis ei meenu, kus asjad on. Meie ülesanne pole paanikat külvata, vaid suurendada valmisolekut,“ seletas Mihkelsaar.

Rapla-Järvamaa päästepiirkonna peaspetsialist Pavel Ivanov vahendas, mida võiks sisaldada kodune seitsme päeva kriisivaru, ja pidas ettekande „Organisatsiooni (praostkond/kogudused) valmisolek kriisiolukorraks ja koostöövõimalused päästeametiga“.

Ivanov kõneles, et päästeameti eesmärk on tõsta elanike teadlikkust ja valmisolekut kriisides hakkama saada. Võimalike kriisidena nimetas ta järgmisi: elektrikatkestus, torm, ulatuslik tulekahju, kuumalaine, epideemia, sõda, küberrünnak, plahvatus, ohtlikud veosed, üleujutus jne.

Ta vahendas, millised on elanikkonna kaitse põhimõtted, kuidas tagatakse elutähtsad teenused, milline võiks olla varjumiskoht ja kuidas antakse edasi ohuteavitusi: „Tihti arvatakse, et suure kriisi puhul jõuab abi kiiresti. Vastupidi. Väljakutseid on väga palju, kõik nõuab aega. Kindlasti on abiks telefoni tõmmatav „Ole valmis!“ rakendus, mille kasutamine ei vaja Internetti.“

Päästeamet on just neil päevil koos tehnikaülikooliga välja töötamas soovitusi, mida peaks arvestama kortermajade keldreid varjumispaikadeks kohandades. Näiteks on inimestele suureks ohuks aknaklaaside killud plahvatuste korral.

Kuidas jõuab inimesteni info? Tuleb jälgida rahvusringhäälingu kanaleid ja alates 19. jaanuarist on käivitatud asukohapõhine kiire teavituse süsteem ehk on koostöö kokkulepe päästeameti ja häirekeskuste vahel. Selliselt suunatakse ohu korral sõnumid vastava piirkonna inimestele. Näiteks et on metsatulekahju, palun varju siseruumidesse, lülita välja ventilatsioon, pane aknad kinni, oota järgmisi korraldusi. Tänavu ehitatakse suurematesse linnadesse ja asulatesse ka sireenide süsteem, millel on sõnalise teavituse võimekus ehk on võimalik teavitada, mis on häire sisu ja mida tuleb edasi teha. Esimene selline paigaldati 15. veebruaril Viljandisse.

Järva praostkonna tsiviilkaitseteemalisel konverentsil anti teemale kohalik vaade, aga see on laiendatav kogu Eestile. Ent iga piirkond peab ühise kogukonnana läbi mõtlema oma võimalused ja tegema ettevalmistused, et olla valmis väga erinevateks kriisideks.

Kätlin Liimets

GALERII: Järva praostkonna konverents.