Kojaehitajad kogunevad tänuliku meelega

Jõgeva on ainukordne linn, kus esimene luteri kogudus asutati alles 30 aastat tagasi. Esimene jumalateenistus peeti 17. detsembril 1992. 

Jõgeva kogudus on just kui sinepiivake, mis kannab head vilja. Otsisin vanadest lehtedest teadmist ja muljeid, mis mitukümmend aastat tagasi inimeste meeli valdasid. Asjatult. Usun, et valdav oli heameel. Ent tundub, nagu oleks koguduse asutamiskoosolek 15. septembril 1991 ja 17. detsembril 1992 toimunud esimene teenistuski Jõgeva kultuurimajas tähelepanuta jäänud. Viimast kuupäeva tähistab kogudus oma sünnipäevana.

Rõõmsameelselt ja kindlalt

Koguduse esimeseks vaimulikuks sai toona usuteaduse instituuti lõpetama hakkav Markus Haamer, kesütleb, et tegu oli huvitava ajaga, mis vääris läbimist. Tema jaoks oli Jõgeva esimene kogudus, initsiatiivgrupp oli olemas, aga kogudust tuli alles hakata üles ehitama. Jumalateenistusteks koguneti kultuurimajas ja omamoodi naljakas oli, et kultuurimaja juhataja koostatud aruandluses oli tegu ringiga, millest osavõtt oli kõige suurem. Ka sealsed töötajad olid kaasa haaratud ja nii tõstsid jumalateenistused kultuurimaja reitingut.

Kui toonast aega veel meenutada, siis Mustveest oli saadud vana laevakell, nii algas teenistus ikka kellahelinaga. Esimesed teenistused peeti kultuurimaja saalis, see oli suur, seal oli kõle ja varsti koliti jalutussaali. Seal juhtus ükskord naljakas moment, kui jumalateenistuse ajal müüdi teisel pool klaasseina nahktooteid, meenutab Markus.

Inimeste aktiivsus oli suur, toona kogunenud leerigrupp ongi jäänud Markus Haameri elus suurimaks. Selleks aga, et inimestele armulauda jagada, sõideti Mustveesse. Edasi anti kogudusele tegutsemiseks lasteaed, mida kasutatakse tänini. Jumalasõnast puudutatud inimestel aga oli suur soov saada päris oma kirik. Ehituseks koguti raha, kogudus sai tagasi kunagi talle kuulunud maa, aga sellele oli vahepeal ehitatud veetorn.  

Unistus täitub

Aeg oli saanud küpseks, et kogudus saaks päris kiriku. Vanast veetornist sai rajatavale pühakojale omanäoline vaateplatvormiga torn, mille peapiiskop Urmas Viilma 20. detsembril 2020 pühitses. Oli imeline päev ja kauaoodatud sündmust kogunesid lisaks koguduseliikmetele uudistama külalised lähemalt ja kaugemalt. 

Poolteist aastat varem, 26. mail 2019 oli Jõgeva koguduse õpetajaks seatud Georg Glaase. Noor kogudus toimetas noore vaimuliku juhtimisel. Õpetajal on vanust vaid kuus aastat rohkem kui kogudusel. Kui ta toonast ja praegust kogudust võrdleb, siis arvulist vahet palju pole. Eelmise aasta lõpus oli koguduses 55 annetajaliiget.

Sel laupäeval, 17. detsembril kogunetakse ikka Aia tänaval sisse seatud kirikusaali ning teiste seas oodatakse külla Soome Renko sõpruskogudust ja uut koguduse õpetajat Kimmo Reinikainenit. Sealse koguduse diakonile Timo Heikkale antakse siis üle koostöömedal. Jumalateenistusel jutlustab koguduse esimene vaimulik Markus Haamer.

Usun, et külalised käivad uudistamas ka pooleliolevat kirikut, mille erilise pikihoone ehitus sai sel aastal alguse. Kunas kirik võiks valmida, ei julge ennustada.

Rita Puidet 

Väljavõte koguduse blogist

09.02.1997. a. koguduse nõukogu koosolekul arutati järjekordselt kiriku ehitamist Jõgevale. Kiriku ehitus oli kogu aeg olnud koguduse liikmete ja õpetaja mõte ja lootus. Õp. Markus Haameri eestvedamisel oli koostatud eskiisprojekt kiriku ehitamiseks Jõgeva linna Piiri parki. Oli kogutud ka raha välismaa sõprade abiga. Linn ei olnud valitud asukohaga nõus. Pakuti muid lahendusi mitmete tühjalt seisvate majade näol, mis aga ei sobinud suuruse poolest kogudusele. 

Kogudusel oli tagastamise ootel kunagi 1930. aastatel ühe taluniku poolt kiriku ehituseks kingitud 1 ha maad, mis nüüd asus Jõgeva linnas, mis vajas aga pikemaid tagastamise protseduure ja siis ei olnud ka veel täiesti kindel, kas see üldse õnnestub kogudusele tagasi saada. Suur osa koguduse liikmetest kahtles, kas üldse oleks mõttekas uut kirikut ehitada, sest olemas olev summa  umbes 125 000 EEK oli liiga väike, projekteerimisest alustades oleks kujunenud ehituse maksumuseks orienteerivalt 15 miljonit EEK. Osa koguduse liikmeid leidis, et võikski jääda teenistusi pidama kultuurimajas.