Ühe väikese koguduse suur rõõmupäev
/ Autor: Tiit Pädam / Rubriik: Uudis / Number: 12. oktoober 2022 Nr 39 /
Stockholmi Jakobi kirikus toimus 80 aastat tagasi esimene eestikeelne jumalateenistus ja selles pühakojas tähistati lõikustänupühal ka koguduse aastapäeva. Arhiiv.
Lõikustänupühal, 9. oktoobril tähistati Rootsi pealinnas Stockholmi eesti koguduse 80. aastapäeva.
Elus on sündmusi, mille tähendust tulevikuvaates on inimestel raske taibata. Kuid püüdes heita pilku ajaloos tagasi, tunduvad mõned inimeste tegemised Jumala riigi ja kaasinimeste saatusekäikude valguses eriliselt tähendusrikkad. Siis võime näha ja taibata Jumala ettehaaravat hoolitsust kristlaste eest. Sellised mõtted liikusid Stockholmis Jakobi kirikus lõikustänupühal, kui eesti kogudus meenutas tänujumalateenistusega oma koguduse algust ja tegevust kaheksa kümnendi jooksul Stockholmi kesklinnas.
Algusest tänini Jakobi kirikus
Vaatame ajas tagasi. 1942. aastal elas Stockholmis ligikaudu 300 eestlast. Siin toimis ja ühendas eestlaskonda Eesti Vabariigi saatkond. Tolleaegse elu juurde kuulus loomuliku osana ka kiriklik tegevus. Nii soovisid ka Stockholmis elavad eestlased emakeelset kiriklikku teenimist ning esimene eestikeelne jumalateenistus peeti 11. jaanuaril 1942 Stockholmi Jakobi kirikus. Selles kirikus toimuvad korrapäraselt eestikeelsed jumalateenistused ning kiriklikud talitused tänini.
Esimese jumalateenistuse pidas praost Hjalmar Pöhl. Pärast seda tähtsündmust hakati moodustama Rootsi ja Eesti kirikuseadustele vastavalt eesti pihtkonda ning 1942 saadi selleks nõusolek nii Rootsi peapiiskopilt Erling Eidemilt kui Eesti piiskopilt Johan Kõpult.
Sõjapõgenikud saabusid
Vastasutatud pihtkonna esimene täiskogu koosolek peeti 25. aprillil 1943. Alguses kuulus pihtkonda 37 eestlasest kristlast.
Väga suur muutus pihtkonna tegevuses toimus 1944. aasta sügisel, kui Rootsi saabus sõjapõgenikena kümneid tuhandeid eestlasi. Nende seas olid ka piiskop J. Kõpp ning veel 27 kirikuõpetajat. Rootsi pealinnas ja selle ümbruses ning üle kogu Rootsi tekkisid suured eestlaste kogukonnad. Rootsi kirik hakkas kaasa aitama ja toetama eestlaste kiriklikku teenimist.
8. detsembril 1944 valis pihtkonna juhatus praost Aleksander Tähevälja eestikeelse pihtkonna õpetajaks ning aasta hiljem nimetati eestlaste kiriklik keskus Stockholmi eesti koguduseks. Koguduse liikmete arv kasvas mitme tuhandeni. Kogudust on aastakümnete jooksul peale esimese valitud õpetaja A. Täheväli lühemat või pikemat aega teeninud õpetajad Ivar Pöhl, Konrad Veem, August Raidur ning Ingo-Tiit Jaagu.
Väikesest pihtkonnast suureks koguduseks
Kõik need on olnud oma erinevate andidega tööriistadeks Issanda käes, kes on 80 aasta jooksul lasknud kogudusel kasvada väikesest pihtkonnast suureks eestikeelseks kristlikuks koguduseks ning seejärel lasknud sel taas kahaneda.
Lõikustänupühal, 9. oktoobril 2022 otsustas Stockholmi eesti kogudus tähistada oma 80. aastapäeva piduliku tänujumalateenistusega eestlastele traditsiooniliselt Stockholmi Püha Jakobi kirikus. Kogudust teenisid kõik EELK Rootsi praostkonna vaimulikud:praost Ingo-Tiit Jaagu, abipraost Jaak Reesalu Göteborgist ning koguduse enda õpetaja Tiit Pädam.
Neile lisaks oli pidupäevaks külla kutsutud kaasa teenima õpetaja Patrik Göransson ja abiõpetaja Tõnis Kark Tallinna Rootsi-Mihkli kogudusest, neist esimene ka jutlustas. Lisaks teenisid jumalateenistusel kaasa koguduse praktikant Kristo Burman ning organist Henry Turu. Tema oli tänujumalateenistuseks kokku kutsunud ja dirigeeris nii 12-liikmelist lauluansamblit kui ka vaskpuhkpillikvintetti. Tänujumalateenistuse Vaim ja kogetu tõid paljude huultele tänusõnad Issandale, kes ei ole hooletusse jätnud oma emamaast lahus elavat kogudust.
Väärikalt ja südamlikult
Jumalateenistuse järel oodati kõiki pidulikule kirikukohvile Stockholmi Eesti Majas. Rõõmuga saime näha, et ka seal osales enamik kirikulistest. Pärast koguduse juhatuse esimehe Maie Martinsoni tervitussõnu ning söögipalvelaulu tõid 80-aastasele kogudusele ja kohalolijatele kristliku tervituse EELK Göteborgi koguduse õpetaja Jaak Reesalu ning praktilisi nõuandeid sõsarkogudusele jagasid dialoogi vormis külalised Tallinna Rootsi-Mihkli kogudusest: lõbusa kõne ning julgustava Sõnaga.
Küllap võime taas kord olla tänulikud, et kinnitust leidis kiriklikult nii palju kordi kogetu: ühest peaaegu märkamatust aastakümnetetagusest algatusest on saanud suur Issanda tegu eestlaste kogukonna keskel Stockholmis – ühe väikese Issanda koguduse suur rõõm.
Tiit Pädam,
Stockholmi koguduse õpetaja
