Aeg aru anda

Aasta tagasi avanes uus EELK veebipõhine aruandekeskkond. 

Esialgu said seal 2020. aasta tegevusaruande esitada vaid vaimulikud, tänavu on keskkonda oluliselt täiendatud ning see on avatud täitmiseks kõigile EELK aruandekohustuslastele. 1. veebruar on aruande esitamise tähtaeg vaimulikele ja allasutuste juhtidele. Uurisime praostidelt, kuidas nende piirkonnas aruannete esitamisega läheb ja mida nad arvavad uuest, veebipõhisest aruandekeskkonnast.

Tauno Toompuu, Viru praostkonna praost:

Enda kogemustele tuginedes ütlen, et uus vorm on aruande kirjutamise lihtsamaks teinud. Aga vaimulikud, kellele aruandmine on alati vastumeelne olnud, ja selliseid on ka meie praostkonnas, eks nemad leia ikka, et aruande koostamine on raske, vähemalt tüütu.

Kui võtta seda aga võimalusena järele mõelda ja kokkuvõtte põhjal enda tegevust analüüsida, siis on sellest kindlasti kasu. See on organisatsiooni jaoks juhtimise instrument.

Väga hea, kui andmed on koos, eriti arvandmed. Ma olen kasutanud ka oma varasemaid aruandeid, vaadanud statistilisi näitajaid nelja aasta tsüklis. Palju on liikmeid, liikmesannetajaid, erinevaid talitusi … Siis pidi andmed Exceli tabelisse ise sisse toksima, nüüd on graafikuid aga palju lihtsam koostada, see on mugav. Olen natuke jälginud ka teiste raporteid, eriti teavet liikmesannetajate kohta. Võrdlen andmeid, saades nii mingi ettekujutuse olukorrast kirikus. See annab vajaliku võrdluspildi ja ettekujutuse, kui hästi  praostkonna kogudustel läheb. Ma ei usu, et kõik kogudused 1. veebruariks aruanded valmis saavad. Senise praktika kohaselt kipuvad ühed ja samad vaimulikud olema, kes ei jõua aruandlust tähtajaliselt koostada. 

Kaido Saak, Lääne praostkonna praost: 

Saan kinnitada, et Lääne praostkond on olnud eesrindlik aruannete esitamisel. Selles osas probleeme ei ole ja oleme saanud aruanded tähtajaks esitatud. Ei näe varianti, et see tänavu teisiti oleks. 

Õigeaegselt esitamist on aastaid juurutanud tava, et meil toimub jaanuari lõpus või veebruari alguses praostkonna koosolek, mis keskendub eelmise aasta aruandele. Iga kogudus teeb aastast kokkuvõtte, mis tugineb koostatud aruandele. Kui vaimulikul oleks see selleks ajaks veel tegemata, oleks praost ikka tõsiselt talle otsa vaadanud. Ei tea, et seda oleks kunagi juhtunud. See aastatepikkune tava on ka aidanud meil distsipliini hoida.

Uue aruande korras probleeme ei näe. Vastupidi, eks see on kokkuvõtte koostamist ikka lihtsustanud. Teatud tagasilöögina nimetaks vaid tähelepanekut, et uus vorm soosib aruandmise pinnapealsemaks muutumist – varem mõtlesin rohkem teksti terviklikkuse peale. 

Margus Kirja, Ida-Harju praostkonna praost: 

Pole vaadanud veel, kas praostkonna vaimulikud oma aruandeid juba esitamas on. Olen liialt seotud veel oma koguduse aruandega, see ei ole tänaseks valmis. Seega äkki on kõik peale Jõelähtme oma aruanded juba üles laadinud. Varasemad kogemused ei luba loota, et saaksime kõik paberid õigel ajal koostatud. Tavaliselt on just raamatupidamisega seotud andmete kokkusaamine piduri peal hoidnud. Harilikult on väga tublisid kohusetundlikke üksikuid kogudusevaimulikke ja ülejäänud tulevad väikese hilinemisega järele. 

Uue korra puuduseks pean, et enam mul ei teki tunnet, et võiksin seda kasutada koguduse kroonika jäädvustamiseks. Kuna ma eraldi koguduse kroonikat ei koosta, siis varasemalt nägin just aruande tegemises selleks võimalust. Seega, mingit pidi teeb uus vorm aruandja elu lihtsamaks, aga mingit pidi on see vaesustanud.