EELKst ilmub artiklite sari „Usu võim“
/ Autor: Eesti Kirik / Rubriik: Uudis / Number: 25. august 2021 Nr 31 /
Sel nädalal hakkas meediakanali Levila ja Eesti Päevalehe koostöös ilmuma artiklite sari „Usu võim“, mis keskendub EELK rollile Eesti ühiskonnas. Sari valmis sihtasutuse Oivaline Ajakirjandus grandi toel.
Tundub, et sellist tähelepanu pole ilmalik meedia enne luterlikule kirikule osutanud. Levila andmeil on sarja tarvis räägitud kümnete vaimulike, poliitikute ja ametnikega, käidud pea aasta jooksul kuulamas jumalateenistusi üle Eesti, intervjueeritud peapiiskop Viilmat ja ühel korral aidatud koguni kirikuõpetajal kirstu tassida. Sarjas vaadatakse kirikut väga mitme nurga alt: kogukonnahoidja ning poliitilise lobistina, viimase suitsuna külas ja maksumaksja rahasaajana, sisemiselt vaidlevana ning kirikuvaikuses mõtisklevana.
Sarja tutvustatakse ka 23. augustil eetrisse läinud samanimelises taskuhäälingu saates (https://epl.delfi.ee/artikkel/94368135/usu-voim-kuula-kuidas-levila-ja-eesti-paevalehe-ajakirjanikud-uurisid-kiriku-mojuvoimu-eestis), mida juhib Levila asutaja Daniel Vaarik. Vestlusringis on kaasatud ka projektis osalenud Eero Epner, Mari Mets, Holger Roonemaa, Oliver Kund, Martin Laine ja Riin Haljas (kokku osales projektis pea 20 inimest).
Saatest selgub, et Levila hakkas eeltööd tegema aasta tagasi, kuna toimetusele tundus, et keegi ei tee kirikust lugusid. Kajastatakse küll, mida peapiiskop Urmas Viilma arvab, ent puuduvad lood, mis vaatleksid kirikut avaramalt. Kevadel kerkis kiriku suurenenud mõju poliitikas märgates sarnane mõte Päevalehe toimetuses. Tõstatus Eesti ajakirjanduses üsna harvaesinev ühise projekti idee.
Saates kuuleb, et ehkki artiklites „keskendume halvale nagu ajakirjanduses ikka, siis kiriku puhul on ka väga palju sümpaatset“ ning „lugude seeria eesmärk on luua mõistmist“ ja „ei tehta kriitikat kriitika pärast, vaid vaadeldakse kiriku ambitsiooni ühiskonnas“.
Ajakirjanikud toovad üllatusmomendina välja peapiiskop Viilma suurt koostöövalmidust, ka emotsionaalset kogemust, et maapiirkondades, kust riik on lahkunud (kool, postkontor jne suletud), on kogudused vaatamata vähestele liikmetele veel elus. Eero Epner ütleb, et „oleme kirikut vaadanud selle pilguga, et millelgi, mis on püha, on ikkagi inimese elus suur roll. Ja kui see püha, pühalikkus on seotud luteriusuga, siis see on tegelikult vajalik“. Nenditakse ka, et kirik on seesmiselt väga eripalgeline ja väljaspool kirikut on liikvel palju eelarvamusi. Kümme kuud jumalateenistusi külastanud ajakirjanik Mari Mets julgustab saates kirikuvõõraid inimesi jumalateenistustele minema, sest kiires elutempos on „see üks päris mõnus pühapäevahommikune rituaal“.