LMLi liider valiti Eestist

Luterliku Maailmaliidu (LML) peasekretäriks valitud EELK õpetaja Anne Burghardt tajub uude rolli asudes suurt vastutust ning teab, et suudab seda kanda vaid Jumala toel ja Püha Vaimu juhtimisel. 

Kirikulehe nimel suured õnnitlused! Millal sa ise selle teate said?

Suur tänu heade soovide eest. Valimine toimus 19. juunil LMLi nõukogu raames ja uudise valituks osutumisest sain teada vahetult pärast valimistulemuse selgumist. Valimised, nagu terve LMLi nõukogu kohtuminegi, toimus Zoomi keskkonnas. Pärast seda, kui uue peasekretäri valimiskomitee esimees oli 50-liikmelisele nõukogule tutvustanud eelvoorude tulemusi, tuli mõlemal lõpphääletusele pääsenud kandidaadil pidada lühike ennast ja LMLi tulevikuvisiooni tutvustav kõne, mille järel kõigi seitsme piirkonna (Aafrika, Aasia, Kesk- ja Ida-Euroopa, Kesk- ja Lääne-Euroopa, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere piirkond, Põhja-Ameerika ja Põhjamaad) esindajad suunati Zoomi keskkonnas eraldi „ruumidesse“ kandidaatide üle mõtteid vahetama. Ühtlasi formuleeris iga piirkond kummalegi kandidaadile küsimused, millele nii õp dr Mtatal kui minul vastata tuli. 

Millised olid esimesed mõtted?

Eks inimene otsib ikka Jumalalt märke, mis talle näitaks, kuidas otsuseid langetada või kas langetatud otsus on õige või vale. Just sel hetkel, kui valimistulemus teatavaks sai, hakkasid minu selja taga helisema Tallinna Nevski katedraali kellad, mis juhatasid sisse õigeusu nelipüha. See oli üks eriskummaline hetk. 

Valimistulemus oli mulle siiski teatavaks üllatuseks ja esimene arusaam oli mõistmine, kui suur vastutus selle ametiga kaasneb. Eks seda vastutust olegi võimalik kanda vaid Jumala abile toetudes. Suureks toeks on olnud ka üle maailma saabunud kirjad, milles kõige erinevamate liikmeskirikute esindajad nõu ja eestpalvega abiks lubavad olla.  

Kuidas pere uudise vastu võttis? 

Perega olime minu kandideerimise juba põhjalikult läbi arutanud ja ilma pere toetuseta poleks ma sellist sammu ette võtta söandanud. Eriline tänu kuulub abikaasa Matthiasele, kes mind terve kandideerimise ajal igati innustas. Meie vanem poeg Otto, kes saab peagi 17aastaseks, oli samuti suureks julgustajaks. Tütar Maria jaoks, kes on praegu 10aastane, oli esiplaanil see, et tal nüüd oma Genfi-aegseid sõbrannasid sagedamini näha õnnestub, kuna ta jätkab järgmisest aastast oma kooliteed seal.  

Sind esitasid EELK ja Ungari luterlik kirik. Miks Ungari?

Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku ja EELK vahel on mitmeid kontakte ning enda eelmise tööperioodi ajal Genfis oli mul meeldiv koostöö toonase Ungari juhtiva piiskopi Tamás Fabinyga. Olles kuulnud, et EELK on otsustanud mind kandidaadina nomineerida, otsustas Ungari kirik seda toetada. 

Mis võis anda sulle eelised vastaskandidaadi, Zimbabwe luterliku vaimuliku dr Kenneth Mtata ees? 

Sellele on keeruline vastata. Võib-olla oskaks seda meie peapiiskop Urmas Viilma, kes nõukogu liikmena kuulis dr Mtata ja minu sõnavõtte ning esitatud küsimustele antud vastuseid. 

Pole välistatud, et rolli mängis argument, et kuna praegune president juba on Aafrikast, võiks peasekretär olla mõnest teisest piirkonnast. Samas jällegi on minu valimisega saabunud olukord, kus LMLi juhtkond koosneb vähemasti mõnda aega üksnes eurooplastest. 

Huvitava seigana nimetaksin fakti, et pärast minu tööleasumist on LMLi viieliikmelises juhtkonnas tugev soome-ugri esindatus: LMLi maailmateenistuse osakonna juhataja Maria Immonen on pärit Soomest ning koordineerimis- ja tugiteenuste osakonna juhataja Szabolcs Lörincz on ungarlane. 

Aastatel 2013–2018 olid LMLi oikumeeniliste suhete sekretär. Kuivõrd toetab toonane kogemus samas struktuuris juhi ametisse asumist?

Toonane kogemus on kindlasti toeks, samuti see, et olin viimase pooleteise aasta jooksul EELK konsistooriumi kantseleis töötades samuti seotud LMLiga. 

Kahtlemata tähendab tagasiminek teises, sedapuhku juhi rollis, mõneti ka uut olukorda, mis puudutab suhteid endiste kolleegidega. Loodan, et suudan juhiametis järgida teeniva juhtimise põhimõtteid ning olen endale eesmärgiks seadnud kolleegide kaasamise ja hea organisatsioonisisese kommunikatsiooni.  

Oled Lääne-Harju praostkonna vikaarõpetaja ja usuteaduse instituudi arendusjuht. Millised võimalused on jätkata kodukiriku teenimises? 

Kardan, et võimalused ametiaja jooksul kodukirikus edasi tegutseda on piiratud. Olen küll andnud lubaduse jätkata UI oikumeenika loengukursusega, samuti loodan muul moel toetada nõu ja jõuga instituudi tegevust. Ka loodan aeg-ajalt kodukirikus jumalateenistusi pidada. 

Kui juba väikese EELK siseselt on kogudused erinevad, siis mis ühendab neid 148 luterlikku kirikut, mis LMLi kuuluvad?  

See, et kiriku sees võib kohata erinevaid vaimsusi ja vagaduslaade, pole midagi EELK-le eriomast; erinevaid teoloogilisi suundasid võib kohata enamikus kirikutes. Reformatsiooni juubeli tähistamist ülemaailmselt koordineerides mõistsin, kui suur ühendav jõud on siiski luterliku teoloogia alustaladel, sh piibliuurimisel; usutunnistuskirjadel, eriti Augsburgi usutunnistusel; Lutheri põhikirjutistel; hariduse väärtustamisel; arusaamal, et kristlane, kes on Jumala abiga vabanenud „iseendasse keeratusest“ (lad incurvatus in se) või enda naba vahtimisest, on vabastatud teenima ligimest tänulikkusest Jumala vastu, mitte soovist endale taevas punkte teenida, jne. 

Millised ülesanded on uues ametis ja kus hakkad resideerima? 

LMLi peasekretäri ülesanne on tagada LMLi nõukogu ja assamblee otsuste elluviimine, tihendada koostööd liikmeskirikute vahel ja suhelda teiste osaduskondade, aga ka ilmalike organisatsioonidega, nagu nt ÜRO erinevad allüksused, mis toetavad mh Luterliku Maailmaliidu maailmateenistuse tööd. Lisaks on LMLil ka president, kelleks on hetkel Nigeeria luterliku kiriku peapiiskop Panti Filibus Musa. President kuulub LMLi nõukogu juhtkonda ning tal on osaduskonnas täita pigem vaimse juhi roll ning erinevad esindusülesanded. 

Peamiseks resideerimiskohaks on Genf, kus asub LMLi peakontor, kuid arvestades seda, et kodukontorist töötamine on COVIDi pandeemia tagajärjel intensiivistunud, saab mind kindlasti näha ka Eestis. 

Asud uude ametisse 1. novembril. Mis asjad tuleb selleks ajaks veel ära korraldada? 

Tuleb püüda kõik Eestis pooleli olevad tööd ära lõpetada. Nende hulka kuulub Miroslav Volfi teose „Tõrjumine ja omaksvõtt“ toimetamine ja trükki andmine EELK Usuteaduse Instituudi kirjastuses; terve rea Paul Tilli-

chi kirjutiste tõlkimine tema kogutud teoste väljaande tarvis; rahvusvaheliste koostöölepingute sõlmimine EELK Usuteaduse Instituudi ja paari Euroopa evangeelse kõrgkooliga jms. Lisaks pean üle andma töö, mida olen siiani teinud EELK konsistooriumi kantseleis. Loodan, et enne 1. novembrit jõuan veel täita oma kohustused EKNi teoloogiakomisjoni ees, mille koosseisust seoses uue ametikohaga sügisel lahkuma pean. 

Kuna ma varem nii suure organisatsiooni eesotsas olnud ei ole, oleks vale öelda, et ma uue ülesande ees sugugi ärevust ei tunne. Nii ma palungi eesseisvaks ülesandeks Püha Vaimu juhatust ja seda, et Jumal õnnistaks LMLi ja laseks tal saada õnnistuseks. 

Liina Raudvassar