Riigi toetusel tõhustatakse hingehoiutööd

19.–20. aprillini toimuvad sisseastumisvestlused neile, kes soovivad astuda EELK Usuteaduse Instituudi (UI) magistriõppesse diakoonia ja hingehoiu erialale.

Tegemist on lisavastuvõtuga, selgitab UI rektori kt assessor Marko Tiitus (fotol) Eesti Kirikule. Ta toonitab, et kui korraliselt võetakse magistriõppesse sügisel, siis tänu riigilt laekuvale lisarahastusele avatakse selleks võimalus erakorraliselt ka kevadel. 

Nimelt kirjutasid veebruaris UI ja sotsiaalministeeriumi esindaja alla koostöölepingule, mille alusel eraldas riik oma eelarvest UI-le 80 000 eurot sihtotstarbelist toetust. „Vastavalt alla kirjutatud käskkirjale tuleb seda riigi toetust lepingu järgi kasutada hingehoidjate koolituseks vabariigi ravi- ja hoolekandeasutustele,“ räägib Tiitus, lisades, et konkreetsemalt saab toetusraha kasutada UI magistriõppes diakoonia ja hingehoiu erialal. 

Ainsana riigis

UI juhina tuletab Marko Tiitus meelde, et instituut on ainus kõrgkool Eestis, kus õpetatakse hingehoidu magistri tasandil ning antav õpe vastab hingehoidja seitsmenda taseme kutsestandardile: „Seda standardit väljastab küll spetsiaalne kutsekomisjon, aga meie poolt antav haridus kvalifitseerub nendele kutse taotlemise hariduslikele eritingimustele.“

UI-s on magistriõppekaval kaks eriala, räägib Tiitus ja täpsustab, et üks on luterlik teoloogia ning teine on diakoonia ja hingehoid. Teise õppekavaga ongi seotud riigi rahastus, mis väljendab riigi kasvavat huvi kaasata kirik ühiskonnas tekkinud koroonakriisi lahendama. 

„Täna ei kahtle vist küll keegi, et sel keerulisel ajal on inimeste vaimse tervise toetamiseks vaja üldriiklikku tuge. Viimase aasta arengutes on riik hakanud nägema kirikus arvestatavat partnerit,“ sõnab Tiitus, rõhutades, et UI-le suunatud toetus on vaid üks näide mitmete projektide seas. 

Koolituseks õppemaksusoodustus

Tiituse sõnul on riik väljendanud selget huvi saada täiendavalt juurde kvalifitseeritud hingehoidjaid. See on ühiskonna üldine väljakutse. Lisajõudude saamiseks on aga vajalik oskustöötajaid koolitada, seegi on ilmne. Seda on adunud ka riik, leides rahalisi vahendeid. 

„Kui raha eraldatakse, siis on alati teatud tingimused, mida taotluse saaja peab täitma. Oleme võtnud endale lepingulise kohustuse viia läbi täiendav vastuvõtt sellele õppekavale antud eriala üliõpilaste arvu kasvatamiseks,“ räägib Tiitus. Tema kinnitusel ollakse toetussumma sihipärases kasutuses küll üsna vabad, aga UI juhtkond on ometi väga selgelt sõnastanud, mida saadud rahaga plaanitakse ette võtta.

Otsus on võtta vastu nii kevadisel kui sügisesel vastuvõtul kokku vähemalt 10 üliõpilast diakoonia ja hingehoiu erialale. „Õppima on teretulnud küll rohkemgi üliõpilasi, aga kümme neist saavad 50% ulatuses õppemaksu soodustust, mida saame võimaldada just sellest riigitoetusest. Praktiliselt tähendab see seda, et kuna magistriõpe kestab nominaalajaga kaks aastat, siis esimesel aastal saavad kümme üliõpilast õppida täiesti tasuta. Teisel õppeaastal tuleb neil õppemaks tasuda. Juhul muidugi, kui meie toetust ei pikendata ja me ei saa täiendavaid võimalusi soodustusi teha,“ selgitab Marko Tiitus.

Palgad suuremaks

Lisaks õppemaksu soodustuse pakkumisele kasutab UI saadud riigieelarvelist toetusraha ka töötasufondis: „Meie õppejõududel, kes UI-s õpetavad magistriõppes ja kes on oma ala tunnustatud spetsialistid, on palgad  natuke madalamad lasteaiaõpetaja palgast. Nüüd oleme võimelised neid Eesti tippe pisut täiendavalt motiveerima, tõhustades nende tasustust.“ 

Veel võimaldab saadud rahastus läbi viia diakoonia ja hingehoiu erialal üliõpilaste praktikaid ja korraldada supervisioone. Samuti on koostöölepingus ette nähtud tõhustada infotehnoloogilist taristut, et senisest paremini olla valmis hübriidõppeks, milleks koroonatingimustes on vajadus. 

UI juhtkond on valinud diakoonia ja hingehoiu eriala magistriõppekava arendamist koordineerima UI Tartu Teoloogia Akadeemia juhataja Siimon Haameri, kelle vastutada on ka aruandlus ministeeriumile.

Liina Raudvassar