Uus liturgiline värv ja rangemad haridusnõuded

1. novembrist kehtivad mullu sügisesel kirikukogul vastu võetud EELK kirikuseadustiku kaks osa. 

26.-27. novembril 2019 toimunud kirikukogu põhiteemaks oli EELK põhikirja ja kirikuseadustiku muutmine. Elavat diskussiooni tekitas piiskopkondade loomise teema ja see oli põhjuseks, miks põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise protsess katkestati. Muudetud kujul võeti vastu siiski kirikuseadustiku 2. osa „Sõna ja sakrament: kiriku liturgia“ ja 4. osa „Vaimulik amet“, mis said 2/3 kirikukogu liikmete toetuse. Käesolev artikkel ei taotle kirikuseadustiku kõikide muudatuste tutvustamist, vaid annab ülevaate fragmentaarselt.

Sõna ja sakrament

Silma jääb, et mõlemas seadustiku osas on täpsustatud piiskopi ja praosti ülesandeid. Näiteks kui kirikuseadustiku 2. osa § 10 lg 3 järgi võis kiriku, kabeli või mõne teise pühitsetud ruumi kasutada anda mõne teise konfessiooni esindajate jumalateenistuseks või talituseks üksnes praosti loal, siis nüüd on vajalik piiskopi luba.

Sama kirikuseadustiku osa § 16 sõnastus „Vaimulik sõlmib riiklikult abielu üksnes koos laulatusega“ peaks katkestama mõnel pool praktiseeritud abielu registreerimise ilma laulatuseta.

Pühapäevade, pühade ja palvepäevade liturgilise tähistamise ehk jumalateenistuste pidamise puhul tuleb kogudustel edaspidi silmas pidada, et kui mõne püha, kasvõi näiteks suure neljapäeva või taevaminemispüha tähistamine soovitakse ära jätta, siis saab seaduse muudatuse järgi seda teha üksnes praosti loal ja ettepaneku peab tegema koguduse õpetaja koguduse nõukogu nõusolekul.

Teiste kirikupühade hulka on nüüd varasemate kõrval arvatud apostlite ja evangelistide mälestuspäevad, pühakutepäev ja hingedepäev. Varem kuulusid nad nime- ja mälestuspäevade alla. Neid pühasid võib jätkuvalt pühitseda lähimal pühapäeval, kui nad langevad nädala sisse ja pole võimalik sel päeval tähistada.

Uudiseks on uue liturgilise värvi lisandumine. Kasutusele tulevad sinised kirikutekstiilid ja sinine on neitsi Maarja värv. Seadus täpsustab ka vaimulike rõivastuse küsimusi. Näiteks kui siiani võis diakon kanda üksnes talaari, siis seaduse muudatus annab õiguse talaaril lõkasid kanda.

Vaimulik amet

Täpsustatud on vaimulike haridusnõudeid. Senine preestri kõrgema teoloogiahariduse ootus on nüüd konkreetsem ehk nõutud on teoloogiamagistri kraad. Diakoni asjakohane ettevalmistus on asendunud teoloogiabakalaureuse kraadi nõudega. Hingekarjastele on lisandunud täiendõppekohustus. 

Ehkki haridusnõuded on rangemaks läinud, on juures võimalus, et piiskoppide kogu nõusolekul võib preestriks või diakoniks ordineerida isiku, kes ei vasta kõikidele seadustikus esitatud nõuetele. Vaimuliku ameti teostamises oli diakonitel võimalik vaimuliku ülema taotlusel peapiiskopi või piiskopi loal toimetada talitusi, mis ei ole tema pädevuses, näiteks kasvõi armulaua seadmise õigus. Nüüd selline võimalus kaob.

Senine vanusepiirang teenida vaimulikuna 65aastaseks saamiseni on asendatud riikliku vanaduspensioni ea saabumisega. Peapiiskopi või piiskopi ametiaega võib pikendada senise 70 asemel 72 eluaastani. Kui enne pikendas kirikuvalitsus kogudusevaimuliku ametiaega koguduse nõukogu ettepanekul ja peapiiskopi nõusolekul, siis uue seaduse järgi vaimuliku ettepanekul, kellele õpetaja või diakon allub. Siin on vähendatud koguduste sõnaõigust.

Kaplanite töö regulatsiooni on lisandunud uus organ: kaplanite konverents, mille kutsub vähemalt korra aastas kokku peapiiskop ja kuhu kuuluvad lisaks ülemkarjasele valdkonna assessor, peakaplanid ning peakaplanite ja valdkonna assessorite nimetatud kaplanid.

Ehkki piiskopkondade loomine ei leidnud toetust, on vastuvõetud seadus kirjutatud eeldusel, et piiskopkonnad on olemas. Sellest annab tunnistust kirikuseadustiku 4. osa „Vaimulik amet“ muutmise seadus § 77 lg 2 ja 3, kus kohtab sõnastust „piiskopkonna piiskop“.

Seaduseks on saanud ka mõte, et peapiiskop esitab koguduse nõukogule vaid ühe koguduse õpetaja kandidaadi ning uus on nõue, mis paneb reservvaimulikele kohustuse pidada aastas vähemalt kümme jumalateenistust või talitust ja lisaks reservvaimulikele võib nüüdsest vaimulike nimekirjast kustutada ka vikaarvaimulikke, kes pole kolm aastat täitunud oma vikaarvaimuliku kohustusi.

Kirikuseadustiku muudatusi saab lugeda EELK kodulehe siseveebist.

Kätlin Liimets