Harkujärvel on põlistatud Aino Järvesoo mälestus

Harkujärve kirikus avati heategijale Aino Järvesoole mälestusbareljeef.

See on skulptor Tõnis Paberiti teine taoline töö. Esimene samalaadne Aino Järvesoo bareljeef avati 2004. a Tartu ülikooli õppehoones Lai tn 34.

Eestlanna Aino Järvesoo (1910–2003), kes naasis Eestisse alles eluõhtul, rahastas mitme kristlikke põhimõtteid ja pereväärtusi toetava projekti kõrval ka Harkujärve kiriku ehitamist aastatel 1992–1994. 

Kirik kuulub 2014. aastast EELK koosseisu. Harkujärve kogukonnakeskuse ja kogudu­se rajaja Avo Üprus on öel­nud: „Koguduse elujõu võti on inimeste tegelike vajaduste mõist­mine. Me ei pea tegema, mis meile endale kõige rohkem meeldib, vaid seda, mida inimesed reaalselt kõige rohkem vajavad.“

Mälestustahvli paigalduse eestvedaja Fea Üprus ütleb, et pole Ainot kunagi näinud, aga tunnetab teda ning see teeb rõõmu ja valu ja kohustab. „Kogudus on tänupalves erilise daami eest, kelle hoolivad mõtted ja käed on praeguseni meie üle.“

Aino Järvesoo lõpetas Tartu ülikooli etnograafia eriala ja Tallinna kunstikooli. 1944. aas­tal astus ta põgenikuna lae­vale. Paguluses töötas Mas­sachusettsi ülikoolis kunsti­­pe­da­googika professo­ri­na. Ta­­gasi kodumaale tulles hak­kas ta ehitama Harkujärve ki­­rikut ning soovis näha Har­ku­järvel las­tele ja pere­dele avatud ki­rikut. Aino soo­vis, et tal oleks palju lapsi, saa­tus tahtis teisiti. Aga ta an­netas raha, et sai sündida 153 katseklaasilast.

23. septembril oli Aino Jär­vesoo 110. sünniaastapäev. Tema maalitud rõõmsavär­vi­li­sed pildid on kirikusaali sein­tel. Kirikus on avatud ­ööpäevane sü­gava ja raske puudega las­te hoid, keldrikorrusel te­gu­t­sevad huviringid, valmis on külalistetoad, riiulitel on 5000 raamatut.

Sirje Semm