Instituut jätkab samal kursil

5. mail EELK Usuteaduse Instituudi (UI) rektori kohusetäitjana tegevusse asunud praost assessor Marko Tiitus kinnitab Eesti Kirikule, et juhi vahetus ei muuda aastakümnetega paika saanud kurssi.

Ellu kutsutud juhtrühmal tuleb töötada välja instituudi jätkusuutlikkuse tegevuskava, leides selleks majanduslikud lisavahendid.

Ove Sander valiti ja määrati UI rektoriks 21. veebruaril 2017 ja tema ametialased volitused pidid korraliselt lõppema viie aasta pärast, s.t 2022. Alates 5. maist on konsistoorium peatanud assessor Ove Sanderi ametiülesannete täitmise rektorina kuni töölepingu lõppemiseni sotsiaalministeeriumi peakaplanina või usuteaduse instituudi rektori korraliste valimisteni.

Millal uued rektori valimised toimuvad, ei ole hetkel teada. „Loodan, et see aeg ei kujune pikaks,“ rõhutab telefoniintervjuus Marko Tiitus, kelle rektori kohuste täitjaks valimise peaargumendiks oli asjaolu, et ta on kirikuvalitsuses assessor, kes kureerib haridusega seotud temaatikat. Juhi vahetust instituudis võrdleb ta olukorraga koguduses, kus ametist lahkuvat õpetajat asendab uue valimiseni praost. 

Marko Tiitus rõhutab, et asus ametisse ajutisest printsiibist lähtuvalt, mistõttu ei loobu ühestki senisest ametist. Ta on kirikuvalitsuse assessor, Viljandi praostkonna praost, Viljandi Jaani koguduse õpetaja ning Halliste koguduse hooldajaõpetaja. „Viibin Tallinnas ühel päeval nädalas, sessioonide ajal ning erivajadustel rohkem. UIs on pühendunud, pikalt kohapeal töötanud osakondade juhid, kelle kõrval ei pea iga päev olema. Midagi ei ole vaja nullist üles ehitada ega oluliselt muuta. Kui tuleb rektor, siis on sellised sammud mõeldavad,“ selgitab Tiitus. 

Ta lisab, et korralise rektori kohale saab UI põhikirja kohaselt kandideerida doktorikraadiga teoloog, kel on ordineeritud vaimulikuna ka kirikliku teenimise kogemus. Neid isikuid ei ole EELKs just palju. Ka rahaküsimus pole vähetähtis: „Tänase seisuga lubab UI rektori palga tase rääkida heal juhul poolest koormusest ja see seab veelgi suuremad kitsendused ning nende inimeste ring, kes tulevad kõne alla korralise rektorina, on isegi heal juhul kahe käe sõrmedel üles lugeda.“

Tiitus nimetab, et kirikuvalitsus on soovinud võtta aja maha ega kiirusta rektori valimisega. Eelkõige selleks, et vaadata üle eelarvega seonduv ning koostada üksikasjalikum tegevuskava instituudi jätkusuutlikkuse tagamiseks. 

Olles õppejõuna ligi 20 aastat UI inimeste ja oludega tuttav, kinnitab Marko Tiitus, et koolis antava hariduse taseme pärast häbenema ei pea – see vastab igati püstitatud nõudmistele ning kool oma rahvusvaheliselt akrediteeritud õppekavadega püsib heas konkurentsis analoogsete õppeasutustega maailmas. „Mured on seotud eelkõige majandusküsimustega. Väikest erakõrgkooli majandada ainult õppemaksudest on keeruline. Arusaadavalt ka kiriku kui omaniku toetused on piiratud. Ei saagi eeldada, et kirik, kus liikmesannetajate arv on kahanemistrendis, saaks kahekordistada toetussummat UI-le. Aga akadeemilise personali palgatase on ajale jalgu jäänud. Kui professori palk on väiksem lasteaiaõpetaja omast, on midagi väga valesti. Kui koguduseõpetajad teenivad miinimumpalka, siis ei saagi tahta, et UI õppejõudude palgad oleks riiklike ülikoolide õppejõudude palkadega samal skaalal, aga teatud täiendavaid võimalusi ja paremaid majanduslikke mudeleid tuleb igal juhul otsida,“ räägib Tiitus.

Instituudi jätkusuutlikkuse tagamiseks loodud juhtrühm tegutseb koosseisus: peapiiskop Urmas Viilma (juhataja), kantsler Andrus Mõttus, assessorid Ove Sander ja Marko Tiitus ning instituudi arendusjuht Anne Burghardt. „Meie ülesanne on auditeerida ja monitoorida UI eelarvet ja otsida majandamiseks paremaid võimalusi,“ tutvustab Tiitus ning lisab, et rühm on koos käinud ja esimesed tööülesanded jagatud, ent hetkel ei saa rääkida mingitest kohestest muutustest. Suuremaks muudatuseks on vahest see, et UIs loodi uus ametikoht ning arendusjuhina asus tööle juhikogemustega õp dr Anne Burghardt. „Kaks nädalat ametis olnud arendusjuht on välja pakkunud mitmeid konkreetseid ideid, kuidas täienduskoolitust täiustades võiks kool arvestada õppemaksude laekumisega. Ideid on teisigi,“ nimetab Tiitus.

Liina Raudvassar