Vaesuse ja tõrjutuse vastu

Möödunud kolmapäeval jagati Tallinnas ja Tartus koduta jäänud inimestele suppi.
ÜRO liikmesriikides on juba 10 aastat tähistatud 19. septembril rahvusvahelist diskrimineerimise päeva vaesuse ja tõrjutuse vastu. Eestis alustati sellega eelmisel aastal ja jätkati ka tänavu: Tallinna Sotsiaaltöö Keskus, MTÜ Iseseisev Elu ja Eesti Akadeemiline Sotsiaalturva Ühing korraldasid koduta inimestele supiöö «Teispool koduläve», lootuses, et see komme võiks muutuda üleriigiliseks või vähemalt toimuda neis linnades, kus on koduta jäänud inimesi.
Tartus oli supiöö eestvedajaks MTÜ Iseseisev Elu ning ürituse eesmärgiks juhtida tähelepanu kodutuse probleemile ja põhjustele. Koduta jäänud inimeste mured saavad sageli küll alguse alkoholismist, kuid saatuslikuks osutuvad pahatihti muud asjaolud (raske majanduslik olukord, petmine, naiivsus, kodune hoolimatus, narkootikumid, kuritegevus, sotsiaalsete võimete ja tugivõrgustiku puudulikkus jne).
Tartu kesklinna pargis juhatas supiöö söögipalvusega sisse praost Joel Luhamets, kellega abivajajad hiljem vestelda said. Koduta inimeste töövõimalustest oli kutsutud rääkima tööturuameti Tartu osakonna juhataja Aino Haller.
Suppi jagus kõigile soovijaile ka teise ning kolmanda portsu jagu. Oli ka neid, kes ligimese kõhu peale mõtlesid – 58aastasel Galinal oli kaasas purk, kuhu palus suppi oma jalutu sõbra tarvis.
Tartus on Lubja tänavas loodud varjupaik koduta inimestele, mis pakub küll ainult öömaja. Igapäevaseks supijagajaks Tartus on Pauluse kogudus. Tartu linnavalitsuse riigihankel on MTÜ Iseseisev Elu loonud käesoleva aasta jaanuarikuust koduta inimestele päevakeskuse, kus abistatakse nii nõu kui jõuga.
Tihti pole kodust ilma jäänud ise oma hädas süüdi – näiteks Urmas (66) jäi kodutuks pärast seda, kui oli vormistanud korteri poja nimele, et viimane remondi tarbeks laenu võtta saaks, mispeale aga isa ühel päeval lihtsalt ukse taha tõsteti.
Viimased statistilised andmed koduta inimeste kohta pärinevad 2002. aastast. Need näitavad varjupaikades viibivate isikute arvu kahekordistumist (763-lt 1378-le), kusjuures ülekaalukaks põhjuseks on elukoha puudumine, järgnevad hulkurlus, kodune hoolimatus, alkoholi ja narkootikumide kuritarvitamine ja raske majanduslik olukord.
«Analüüsides ühiskonna arengut ja koduta jäämise tagamaid, võib oletada, et praeguseks on see arv omakorda kuuekordistunud ning kõik kodutud ei viibi sugugi varjupaikades. Seega on olukord väljunud igasuguse kontrolli alt ning vajab tõsist tähelepanu,» nendib MTÜ Iseseisev Elu sotsiaaltöötaja Merili Mänd.

Merje Mänd