Usukultuur evangeelses luterlikus vaatevinklis

On ilmunud uus algupärane teoloogiline suurteos vaimulikele, üliõpilastele, kultuurihuvilistele.

EELK Usuteaduse Instituudis esitleti 6. veebruaril professor doktor Thomas-Andreas Põderi raamatut „Usukultuur evangeelses luterlikus vaatevinklis“.

Pühendatud Salumaa mälestusele
Kõvakaanelise raamatu sisu koos lisade ja registritega mahub ära alles kuuesajale leheküljele. See mahukas teos jätkab süstemaatilise teoloogia teemade uurimist ja avaldamist niisugusel akadeemilisel joonel, mida alustas oma nime usuteaduse ajalukku jäädvustanud professor Elmar Salumaa (1908–1996), kelle kirjutatud filosoofia ajaloo esitused täitsid instituudi toimetiste esimesi numbreid.
Raamat ongi pühendatud E. Salumaa mälestusele ning kannab EELK UI toimetisena numbrit XXVII, olles ühtlasi süstemaatilise ja oikumeenilise teoloogia alasarja esimene number.
Autor on paljude aastate jooksul eesti keeles kirjutatud uurimused põhjalikult läbi töötanud ja asetanud need nelja suure teema konteksti, mis moodustavad raamatu põhipeatükid. Kiriklikule teoloogile omaselt alustab autor raamatut jumalateenistuse ja usu keele kui kerügmaatiliste nähtuste vaatlusega ning jätkab evangeeliumi ja usupuhastuse omavaheliste seoste avamisega.
Kolmas peatükk juhib lugeja Eesti teoloogilise mõtteloo radadele ning viimase osa ülesanne on asetada teoloogia dialoogi konteksti. Autor selgitab, et teoloogia on eriti just luterlikust vaatesuunast lähenemise korral oma loomult dialoogiline ja avalik praktika. See arusaam harmoneerub esimese peatüki jumalateenistusliku ja usukeelelise koega, millele autor läheneb semiootiliselt mõistetud kultuuriteooria vahendite abil.
Seesugune lähenemine saab mõistetavamaks, kui paneme tähele semiootika kui tähendusi, kommunikatsiooni ja tõlgendusi uuriva distsipliini rolli kiriklikus kuulutuses ja teenimistöös, mida ju jumalateenistus laialt mõistetuna esindab ja usukeel oma väljendustes sisuliselt kasutab.

20 peatükki ja 87 alapeatükki
Kuna raamatu maht vajab struktuuri, mis aitab lugejal orienteeruda, jagab autor neljaosalise teksti kahekümneks peatükiks ja kaheksakümne seitsmeks alapeatükiks, mis sõnastuse kaudu aitavad leida teemade täpsustatud fookusi. Raamatu lõpus olevad nimeregister ja 60 lehekülge hõlmav sisuregister lasevad lugejal leida nii isikuid kui mõisteid, kuna sisuregister juhatab lugeja teda huvitavaid mõisteid (nt ilmutus, identiteet, inimene jne) selgitavatele lehekülgedele. Huvitava avastusena leidsin lugedes kohati nn salumaalikkust, ehkki vahel märksa keerulisemas sõnastuses.
Nagu praegusele ajastule vajalik ja kohane, leiab raamatust põhjaliku reformatoorse mõtte kajastuse, mis algab Lutheri „valitud tööde“ selgitamisega ning selgitab ka suurjuubeli tähistamist selle eelõhtul, 2016. aasta lõpus 25.–26. oktoobril Eesti Rahvusraamatukogus. Nimetan, et 500 aasta möödumist reformatsiooni sündmustest konkreetselt Eestis saame veel tähistada alates aastast 2024.

Teoloogia lähtekoht on kristlik ja kiriklik elu
Eesti teoloogilise mõtteloo ajaloost leiab endastmõistetavalt Alexander von Oettingeni ristiteoloogia avamise ning Elmar Salumaa, Uku Masingu ja Toomas Pauli pärandil peatumise. Raamatu autor on selle suure monograafia üllitanud eesti keeles. See tõendab, et ta näeb oma kohta Eestis teoloogilise mõtte edendamise ning kirikliku praktika koostoimes. Selle näitena viitan alapeatüki 18.2 pealkirjale, mis sedastab, et teoloogia lähtekoht on kristlik ja kiriklik elu.
Lõpetan oma tähelepanekud tsitaadiga 41. leheküljelt, mis iseloomustab jumalateenistusliku elu kõikehõlmavat iseloomu meie vastutusele antud Jumala maailmas: „Kogedes evangeeliumi valguses traagilist pinget Jumala riigi eshatoloogilise tegelikkuse ning maailma ja kogu loodu ägava olevikulise olukorra vahel, kannab kirik eestpalves Jumala ette kogu maailma ja iseenda misjonaarse-diakoonilise elu maailma argipäevas.“
Raamat sai teoks instituudi akadeemilise arendusprojekti raames mitmete inimeste suuremahulises koostöös ning selle väljaandmist toetas Luterlik Kirik Põhja-Saksamaal. Olgu tänatud Issand, kes on selle kõik andnud ja võimaldanud.
Randar Tasmuth
EELK UI Uue Testamendi professor, usuteaduskonna dekaan