Rakvere kogudus teenib erivajadustega inimesi

Rakvere Kolmainu koguduse üheks oluliseks tegevusvaldkonnaks on kujunenud töö intellektipuudega inimestega. Riigilt saadud toetus võimaldab tegevust laiendada.

Ajakirja Puutepunktid järgi jagas sotsiaalministeerium mullu ja tänavu erihoolekande reorganiseerimiseks 50 miljonit eurot, mis pärineb Euroopa Liidu vahenditest. Lisaks suurtele hooldekodudele jagus raha väiksematelegi kogukonnas sündinud algatustele. Omavalitsuste ja mittetulundusühenduste kõrval osutus edukaks ka Rakvere Kolmainu koguduse taotlus kogukonnas elamise, toetatud elamise ja iseseisva elu teenuse pakkumiseks intellektipuudega inimestele. Selleks eraldati 326 287 eurot.

Laienev teenimistöö
Koguduse õpetaja Tauno Toompuu sõnul lähtub Rakvere kogudus erivajadustega inimeste teenimisele pühendudes tõsiasjast, et ka Jeesuse tegevuses olid olulisel kohal ühiskonna äärealal olevad inimesed. „Sellepärast peaks kogudusele olema väga loomulik mõelda selle peale, millised meie teenimisalas elavad inimesed on eemalejäetud, tõrjutud ja marginaliseeritud ning vajaksid rohkem meie tähelepanu,“ rõhutab ta.
Töö intellektipuudega inimestega on järjest laienenud. Alguse sai see sellest, et mõned neist olid liitunud kogudusega ning hakkasid kirikus käima. 2010. aastal asutati õpetaja Elve Benderi initsiatiivil rahvusvahelise intellektipuudega inimeste organisatsiooni Usk ja Valgus osakond. Selle tänini kord kuus toimuvate kokkusaamiste keskmes on peamiselt vaimulikud teemad.
Mullu veebruaris jõuti nii kaugele, et kiriku kõrval asuvas endises pastoraadis avati intellektipuudega inimeste töökeskus. Sedakorda saadud summat on aga kavas kasutada kogu pastoraadi kordategemiseks, et luua seal nendele ka eluruume.
Toompuu sõnul on nimelt oht, et pärast oma vanemate surma võivad intellektipuudega inimesed sattuda mõnda suurde hooldekodusse, kus elukvaliteet jätab soovida. Koguduse juures saaksid nad aga olla linnaelu keskel ning ühtlasi elada järelevalve all võimalikult iseseisvat elu sõbralikus kogukonnas.

Koguduse panus kogukonnale
Kel huvi ja soovi, võib seejuures osa saada ka koguduse vaimulikust elust. Praegu ongi enamik töökeskuses käijaist ristitud ja osa ka leeritatud. Ehkki õpetuslikest küsimustest ei pruugi intellektipuudega inimesed teistega võrdväärselt aru saada, rõhutab Toompuu, et Jumala armuvahendid peavad olema kättesaadavad kõigile. Pealegi on usklikel vaimuliku sõnul ka intellektipuudega inimestelt palju õppida, näiteks nende vaba ja muretut ellusuhtumist: „Me kujutame ette, et meist sõltub tohutult palju, aga tegelikult elu kõige olulisemad asjad ei sõltu meist.“
Lisaks puuetega inimeste vaimulikule teenimisele kannab kogudus suuresti ka keskuse ülalpidamiskulud. Tõsi, ilma välise toetuseta on väga raske toime tulla. Seepärast kasutatakse erinevaid võimalusi, mida puuetega inimestele teenuse osutajatele pakuvad riik ja omavalitsus. Teisalt antakse aga endale aru, et väljastpoolt tulev toetus on ebakindel ning vajaduse korral tuleb hakkama saada ka ilma selleta. Selles mõttes on koguduse töökeskus erinev paljudest teistest teenusepakkujatest, kes täielikult riigi rahastusest sõltuvad ja selle lakkamisel oma tegevuse peaksid lõpetama.
Just seetõttu on keskuse töös kandev roll vabatahtlikel. Praegu on neist püsivamalt tegevuses kuus, kellest pooled on koguduse liikmed. Toompuu sõnul on kahel neist endal intellektipuudega lapsed, kes töökeskuse tegevuses osalevad. Ent on neidki, kellel varasem kokkupuude taoliste inimestega puudub. Mitmed vabatahtlikest on näiteks pensionieas inimesed, keda motiveerib võimalus kodust välja saada ning ühtlasi ligimestele abiks olla.
Tulevikus on Rakvere kogudusel kavas oma teenimistööd veelgi laiendada. Näiteks mõlgub mõttes pastoraadi katusekorrusele väikese hosteli rajamine, kus intellektipuudega inimesed võiksid leida rakendust näiteks koristamisel ja pesupesemisel. Kunagisest pastoraadist loodetakse aga kordategemise järel kujundada ühtlasi kogukonnamaja, mis pakuks mitmesuguseid teenuseid kõigile rakverelastele. Näiteks rajatavat erivajadustega inimeste puutöökoda saaksid õhtuti kasutada teisedki linnakodanikud.
Rain Soosaar