Üle aastakümnete Hiiumaal

Saarte praostkonna sinod toimus 16. mail Hiiumaal. Sinodil osalesid piiskop Joel Luhamets ja kantsler Andrus Mõttus.

Neljal saarel asetseva ja 20 kogudusest koosneva Saarte praostkonna praost Anti Toplaan ütles, et ei suutnud kindlaks teha, millal viimati sinodit Hiiumaal peeti. Võimalik, et see toimus 1980ndate lõpus. Nõnda oli päikeselisel kevadpäeval Sõru sadamas õhus parasjagu elevust, kui pastor loci Hüllo-Kristjan Simson ja piiskop Joel Luhamets Saaremaalt ja Muhust tulevat 30 sinodisaadikut praami saabudes tervitasid.
Ühiselt suunduti Emmaste kirikusse, kus toimus käsiraamatu korra järgi sinodijumalateenistus, mille lõppedes anti endisele Pühalepa vallavanemale Ants Oravale Pühalepa kogudusele osutatud teenete eest üle kirikusõbra tiitel.
Jumalateenistusel jäi silma, et sinodilised on erinevate liturgiliste traditsioonide järgijad: näiteks kui enamik Saaremaalt tulnud saadikuid piiblitekstide lugemiste ajal püsti tõusis, siis Hiiumaa inimesed, olles harjunud käsiraamatu korraga, istusid.
Vajadusele ühtlustada üle Eesti jumalateenistuste korda viitas hilisemal koosolekul piiskop Luhamets. „Parem kui liturgia oleks võimalikult sarnane. Selleks on vaja leplikku meelt, et suudaksime käsiraamatu põhjal koostada jumalateenistuse kava, millega ka agenda kasutajad rahul oleksid. Väikesed variatsioonid võivad jääda, see on loomulik,“ avas piiskop Luhamets konsistooriumi plaane.

Rõõmsameelselt ja sisutihedalt
Pärast lõunasööki Tohvri hooldekodus suunduti tagasi sadamasse, kus Sõru muuseumi seminariruumis toimus sinodikoosolek. „Soovisime, et saar­lased tunneksid end turvaliselt,“ ütles külalisi võõrustav õpetaja Simson, viidates ruumi akendest avanevale vaatele Saaremaale väikese muigega. Praostkonna aastakoosolek oli meeleolult rõõmsameelne ja sisult tihe. Kohaliku omavalitsuse nimel tervitas sinodilisi vallavanem Reili Rand.
Koguduste elujõulisusest andis kogu päeva jooksul märku saadikute aktiivsus küsimuste esitamisel ja sõnavõttudes. Traditsiooniliselt kuulati praosti ja laste- ning noortetöö koordinaatori Tiina Ooli aruannet, kinnitati 2017. aasta rahaline aruanne ja võeti vastu 2019. aasta eelarve.
Toetati ka ettepanekut täiendada Eesti Vabariigi põhiseadust sättega, mis sõnastab selgelt abielu ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liiduna. Sinod otsustas ka, et on vajadus ametisse seada muusikatöö koordinaator, kelleks kinnitati Ülle Reinsoo, diakooniatöö koordinaatori ülesanne anti jutlustaja Eve Mägile.
Sõna võtsid piiskop Joel Luhamets ja kantsler Andrus Mõttus. Viimane tutvustas end ja oma ülesandeid uues ametis. Piiskop Luhamets kutsus aktiivselt osalema uue lauluraamatu koostamisel.
Saarte praostkonnas on 15 kogudust, millel alla 100 liikme, seetõttu oli üsna ootuspärane, et tõstatus küsimus koguduste liitmisest.
Majanduslikust kitsikusest tulenevat ideed kommenteeris piiskop järgmiselt: „Arvan, et liitmine vähendaks oluliselt kohalikku aktiivsust. Majanduslikult on kitsas, aga usume, et kõik asjad on Jumala käes. Jumal annab rikkust nii palju, kui vajame. Oleme tänulikud selle eest, mis meil praegu on, ja kui see on Jumala plaan, siis antakse ka juurde.“

Kordaläinud aasta
2017. aastat Saarte praostkonnas hindas praost Toplaan kordaläinuks. Piirkonna elanikest kuulub kirikusse pea 21%. Igal pühapäeval võtab jumalateenistustest osa statistika järgi 420 inimest ehk 1% liikmetest. Teenimas on 12 vaimulikku, neist kaheksa õpetajat ja neli diakonit. Lisaks annavad oma panuse neli jutlustajat.
Rõõmus sõnum oli, et annetajaliikmete arvu kahenemine on peatunud (protsentuaalselt kõige rohkem kasvasid Orissaare ja Ruhnu kogudus) ja kõikide talituste arv suurenenud. „Märksõnaks on koguduste uute juhtorganite valimine ja kiriku juubeliga seotud sündmused. See on andnud võimaluse koguduste aktiviseerimiseks,“ märkis praost.
Talitustest on matuste arv hüppeliselt tõusnud (+25) ja mitte selle tõttu, et inimesi oleks rohkem lahkunud, vaid on kasvanud kiriklike matuste osakaal. „Saaremaal on kätte jõudnud aeg, mil kõik matused on kristlikud. See on erandlik kogu Eestis,“ jagas praost rahulolevalt. Ka kodukülastuste arv on Eestis suurim, neid toimus üle 700.
Tõrvatilgaks meepotis nimetati palvuste arvu olulist vähenemist (–135) Sõmera hooldekodus, kus töö ümberkorraldamine on toonud kaasa vaimuliku teenimise kättesaadavuse piiramise hooldekodu elanike hulgas.
Lastetöö toimub praostkonna kaheksas koguduses ja noorteöö keskuseks on kujunenud Kuressaare. Muljetavaldav oli aruandeaastal toimunud laste- ja noortelaagrite rohkus. Toimus viis lastelaagrit, üks noortelaager ja noorte leerilaager.

Koostöö omavalitsustega
Tähelepanuväärne on, et uute juhtorganite valimiste järel on valitud usaldusisikutele koolitusi korraldades sünergiat loodud. Ühine arutelu, oma koguduste tegemiste analüüs ja sihtide seadmine häälestas praostkonna kogudusi osalema ka kiriku mitmekordsel juubeliaastal nii üldkiriklikult kui kohapeal, kus juunis toimusid kordaläinud Saarte praostkonna kirikupäevad ja vaimulik laulupidu.
Omavalitsusreformile pilku heites sedastas praost Toplaan, et kogudused ei ole jäänud ootama valdade liitmise tulemusi, vaid on võtnud kaasarääkija rolli. Saaremaa näitel kuulub ühe omavalitsuse piiridesse koguni 13 EELK kogudust ja see on olnud ühtaegu nii võimalus kui väljakutse.
Kujunenud koostöö Saaremaa vallaga on praosti sõnul olnud üllatavalt positiivne ja võiks sarnaselt toimuda ka teistes piirkonna valdades. „Endalegi ootamatult on Saaremaal EELK koguduste nimel läbirääkimine kandunud üle kõikide kirikute valla juures esindamiseks. Omaette saavutuseks võib pidada sel aastal kogudustele muinsuskaitseliste väärtuste hooldamiseks ette nähtud toetuste määramist ühekokku 40 000 euro ulatuses, mille jagunemine on toimunud iga kiriku (luterlik, õigeusu ja baptisti) enda jaotuse alusel,“ edastas praost.
Lisaks on endiste valdade ja linna poolt kogudustele seni eraldatud hoonete remondiks jagatud vahendeid õnnestunud kasvatada ligi 50%.
Sinodi lõpetuseks jäi kõlama praost Toplaane mõte: „Kirik peaks kõlavamalt kaasa rääkima kohaliku elu elavdamisel ja püsiväärtuste esiletoomisel. Ei tohiks piirduda oma nurgas toimetamise või üksnes kindlate nähtuste kritiseerimisega, vaid peaks aitama kaasa positiivsetele eeskujudele osutamisele ning panema ka ise käed külge olemasolevate probleemide lahendamisel.“
Kätlin Liimets