On, millest aru anda

Lääne praostkonna sinodikoosolekust 22. märtsil Ridalas võtsid osa saadikud kõigist 16 kogudusest.

Jumalateenistusel Ridala kirikus jutlustas piiskop Tiit Salumäe. Pastoraadis peetud koosolekut juhatas praost Leevi Reinaru, abijuhatajaks oli abipraost Lembit Tammsalu. Külalisena võttis sinodist osa kantsler Andrus Mõttus.
Avapalvuse järel andis praost Reinaru õnnesoovid edasi pastor loci Küllike Valgule, kellel hiljuti oli sünnipäev, ja luges ette Haapsalu linnapea Urmas Suklese tervituse, tuletades ühtlasi meelde, et haldusreformi tulemusel kuulub ka Ridala Haapsalu linna koosseisu.

Töövaldkondade kaupa
Kuidas kulges 2017. aasta, sellest kuulas sinod ettekandeid töölõikude kaupa. Muusikatööst tegi kokkuvõtte Lia Salumäe, kes on organistiks Haapsalu, Martna ja Ridala koguduses. Rõhutades, et muusikatöö on kogudusliku elu lahutamatu osa, nimetas Salumäe, et aruandeaastal uusi koore ja ansambleid praostkonnas juurde ei loodud, aga vanad on püsima jäänud ning ka see on positiivne saavutus.
Mõned kogudused nimetavad, et muusikatöö eest vastutav inimene ei ole koguduse palgal. „Mina kahtlen sellises tegevuses, mille eest pole tasu ette nähtud,“ andis staažikas kirikumuusik hinnangu. Aasta suursündmusteks muusikalises mõttes nimetas ta Mihkli kirikus 12. aprillil toimunud Eesti Vabariigi 100. aastapäeva märkivat teenistust ja Haapsalus reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud koraalimaratoni.
Koolitustest ülevaadet tehes nimetas praostkonna sekretär Tiina Võsu, et elukestvale õppele ja katkematule enesetäiendusele pööratakse praostkonnas palju tähelepanu. Sisukateks koolituspäevadeks on regulaarselt toimuvad praostkonna konverentsid ettekannete ja piiblitundidega. On toimunud ka praktilise suunitlusega õppepäevi.
Seitsmes koguduses tehaksa regulaarset lastetööd, kinnitas abipraost Tammsalu, nentides, et kindlasti võiks lastetöö arvnäitajad olla suuremad. Aasta jooksul on toimunud pühapäevakooliealistele mõeldud ettevõtmisi nagu laagrid, teemahommikud, piiblitunnid, pereteenistused. Huvitava nähtusena nimetas ta laste kaasamist teeliste kiriku projektis giididena.
Noortetööst andis aru Ridala õp Küllike Valk, kes nentis raskusi noorte kiriku juurde toomisel. Kui lapsed käivad kirikus koos vanematega, siis noored otsustavad suuresti ise, mida oma vaba ajaga ette võtta. Valgu sõnul on kogudustele suureks väljakutseks küsimus, millega köita noori kirikus. Ta reklaamis juunis Ridalas toimuvat leerilaagrit.
Diakooniatööst rääkis õp Kaido Saak, kelle arvates pole kirikul küll mõtet konkureerida riigiga, aga kindlasti ei ulatu riigi käsi kõikjale abi andma ning näiteks just hingehoidlikus mõttes on koguduste panus asendamatu ja praostkonnas on seda mõistetud. Vaimulikud külastavad hooldekodusid, kus koguduste töötegijad on alati teretulnud. Kodukülastusi tehakse rohkem neis kogudustes, kus vaimulik elab kohapeal.

Tegu ja sõna
„Kui diakoonias piirdume vaid leiva andmisega, aga Jeesusest ei räägi, siis jääb töö pooleli,“ toonitas praost Leevi Reinaru, kes kinnitas, et diakoonia ja misjon lõimuvad teineteist täiendades. Ta väärtustas fakti, et praostkonna kirikute uksed on teelistele avatud ja tänas selle eest vaimulikke: „Eesti riik näeb järjest rohkem meie panust, seda, mida kirik teeb kogukonna hüvanguks.“
Koguduste aruannetest kokkuvõtet tehas nimetas praost, et väga palju – võib-olla liigagi palju – keskenduvad vaimulikud ehituse teemadele. Kui 40% eelarvest läheb remondile, siis tõuseb küsimus, kuidas jagada vahendeid ka teistele tegevustele. Samuti tõstatab see küsimuse, mis on kogudusetöö prioriteedid.
Kaadrimuudatuste all nimetas praost, et Vormsi diakon Ants Rajando sai preestriordinatsiooni ning Lääne-Nigula koguduse liige Kristo Hüdsi sai usuteaduse instituudi lõputunnistuse ja astus pastoraalseminari, et valmistuda vaimuliku ametisse astuma.
„Peame ka palju tänu ütlema oma sõpruskogudustele. Head suhted on Saksamaa sõpruspraostkonnaga Schmalkaldenis. Nad on andnud abi praostkonna kirjastustegevusele ja vaimulike kogunemiste sõidukulude katmiseks,“ rõhutas praost oma ettekandes.
Veel peatus praost regionaalpoliitikal: „Läänemaa piirid muutusid täielikult. Lõuna-Läänemaa liitus Pärnuga ja alles jäid Vormsi saar, Haapsalu linn, Lääne-Nigula vald. Praostkonna kogudused asuvad nüüd viie omavalitsuse territooriumil.“ Ta selgitas, et on saatnud uutele valdadele kirja üleskutsega jätkata koostööd kogudusega.

Aruandlus aitab planeerida
„Igasuguse tegevuse aluseks on aruandlus. Ilma selleta tulevikku planeerida ei saa,“ rõhutas piiskop Tiit Salumäe oma sõnavõtus, lisades, et Lääne praostkond on ainus EELKs, kus kõik aruanded õigel ajal on esitatud. Piiskop tunnistas, et tal on Haapsalu koguduse vaimuliku ja endise praostina raske objektiivselt praostkonna elu seestpoolt hinnata, aga ometi võib ta rõõmuga tõdeda, et „meie kogudused tulevad oma ülesannetega toime“.
Kiriku kohast avalikus ruumis rääkides toonitas piiskop, et ei ole teist institutsiooni, mis nii jõuliselt oleks meedias oma sündmustega. Vaadakem ETVd ja kuulakem rahvusringhäälingut, nimetas ta.
Sõna saanud kantsler Andrus Mõttus tunnistas, et tal ei ole põhjalikult ette valmistatud ettekande teksti, pigem on ta avatud kohapeal algatatud diskussioonile ning on valmis vastama küsimustele. Samuti avaldas ta soovi saada teada, mida koguduse töötegijad ootavad kantslerilt, eriti just majanduselu küsimustes. EELK olulisemaks teemaks hetkel nimetas kantsler maineküsimust. „Me ise oleme kiriku maine kujundajad. Julgegem siis tunnistada, et jah, ma olen kristlane,“ rääkis Mõttus.

Abielu kaitseks
Märjamaa õp Illimar Toomet esitas eelnõu abielu mõiste kaitsmisest põhiseaduses. Sinod kiitis üksmeelselt heaks teksti „Lääne praostkonna sinod toetab peapiiskop Urmas Viilma 30. novembril 2017 esitatud ettepanekut täiendada Eesti Vabariigi põhiseadust sättega, mis sõnastab abielu ainult ühe mehe ja ühe naise vahel sõlmitud liiduna. Kutsume nii kirikuliikmeid kui kõiki hea tahtega inimesi üles pingutama terve inimese, terve perekonna ja terve ühiskonna eest“.
Liina Raudvassar