Kiriku ühtsust ehitamas

EELK Põhja-Ameerika praostkonna sinodit peeti 27. veebruaril Torontos. Seal räägitut vahendab meie lugejatele praost Mart Salumäe.

Palju kogudusi on EELK Põhja-Ameerika praostkonnas ning kui paljud neist olid sinodil esindatud?
Meie praostkonnas on viis kogudust ja üks kuulutuspunkt USAst ning neli kogudust ja kaks kuulutuspunkti Kanadast. Sinodil olid esindatud oma saadikutega kokku kuus kogudust üheksast. Olude sunnil kõik kogudused igal aastal oma esindajaid kohale saata ei suuda, sest vahemaad on väga suured.

Palun tooge paar iseloomulikku ja eripärast joont Põhja-Ameerika koguduste elu ning igapäevaste rõõmude-murede kohta.
Esiteks on siinsed kogudused suurel mandril üksteisest väga kaugel. Toronto ja Portlandi vahel on näiteks kuuetunnine lennureis ühe või kahe ümber­istumisega ning kolm tundi ajavahet. See tähendab, et sidet kogudustega pidada saab küll kiiresti, aga praost saab kogudusi külastada suhteliselt harva ja see on ka kulukas.
Teine eripära on koguduseliikmete kõrge keskmine vanus. Ainuüksi Toronto Peetri koguduses on üle 100aastaseid liikmeid kümmekond ja üle 90aastaseid kolmandik kogudusest. Suure osa koguduste teenimisest moodustavad just hooldekodudes peetavad teenistused ja kodukülastused. Tähtis on ka koguduste liikmetega suhte hoidmine kirja teel, näiteks jõulutervituste saatmine ja koguduste infolehed.
Kolmas eripära on see, et erinevalt siinsetest tavapärastest kogudustest on eestlaste ja ka lätlaste koguduste liikmed laiali väga suurel territooriumil. Seega on rahvarohkemad jumalateenistused just suurematel kirikupühadel, igapühapäevane kogudus on aga suhteliselt tagasihoidliku hulgaga. Ka nädala sees on eriti vaja koosolekute ja kooskäimiste kellaaegu sobitada liiklusoludega. Tipptunniks pole mõtet ühtegi alguse ega lõpu kellaaega jätta. Siis inimesed lihtsalt ei pääse tulema ega minema.
Neljas iseärasus on kakskeelsus. Kui jumalateenistustest enamik on ikka eesti keeles, siis ametitalitused on kas täiesti inglise keeles või inglise ja eesti keeles. Lihtsalt sageli on enamik ristimistel, laulatustel või matustel osalejatest kohalikud kanadalased ja nende seas ehk mõni üksik eestlane. Seega on pidev vajadus meie kiriku käsiraamatu tekste tõlkida kohalikku keelde.
Viies iseärasus on ka siinsete koguduste juhtorganite suurem aktiivsus koguduste elu korraldamisel. Väga oluline on siin juhatuseesimeeste roll koguduste majandamisel. Siinsed juhatused on reeglina osanud ja saanud koguduste õitseaegadel paigutada reserve ka investeeringutesse, mis nüüd aitavad kogudustel oma kulusid katta. Omamoodi õnnistuseks on ka see, et siin on inimesed sageli oma testamentides kodukogudust meeles pidanud. See aitab praegu mitmel kogudusel toime tulla.

Mida sinodil arutati ja milliseid otsuseid langetati?
Sinodi olulisemaks teemaks oli kirikukogu saadikute valimine. See on esmakordne, et me oleme nüüd esindatud EELK kirikukogus nelja saadikuga. On ka oluline, et senine Välis-Eesti piiskopkonna konsistooriumi asepresident dr Peeter Põldre sai valitud üheks kirikukogu saadikuks. Tema kannab seega ka omamoodi järjepidevust. Ta oli juba E.E.L.K. viimase konsistooriumi koosseisu asepresident ja tema allkiri on ka kodu- ja väliskiriku nähtava ühtsuse kokkuleppel. Ta oli samas ametis Välis-Eesti piiskopkonnas ja on nüüd meie üheks esindajaks ka EELK kirikukogus.
Ja muidugi olid olulised iga-aastased teemad, näiteks praostkonna aruanne ja eelarve. Seda enam et mingi osa koguduste ühtsuse hoidmise ülesandest, mis varem oli Torontos asuval konsistooriumil, on nüüd üle tulnud praostkonna kanda. Eeskätt sidepidamine kirikuvalitsusega ja kogudustega ning ühise tegevuse koordineerimine siin mandril kahes suures riigis.
Väga oluline oli seegi, et koguduste esindajad said kohtuda piiskop Tiit Salumäega ning silmast silma oma küsimusi esitada ja neid huvitavaid teemasid arutada. See loob ja ehitab kiriku ühtsust oluliselt.
Rain Soosaar