Uuendatud muinsuskaitseseaduse eelnõu on aruteludeks avatud

Kultuuriministeerium annab teada, et valminud on uuendatud muinsuskaitseseaduse eelnõu, millele oodatakse kommentaare ja parandusettepanekuid 23. veebruarini.

Muinsuskaitseseaduse eelnõu väljatöötamine algas 2013. aasta lõpus. Eelnõu esimene versioon, mis valmis 2015, jäi ootama valitsuse rahastamisotsust. 2017. aasta kevadel riigieelarve strateegia läbirääkimistel eraldas valitsus muudatuste käivitamiseks alates 2019. aastast 1,4 miljonit eurot aastas. See on otseselt mõeldud toetuseks omanikele, kes soovivad pärandit korrastada.
Kokku on muudatuse eelarveline suurus 2 miljonit eurot aastas. Uuendatud muinsuskaitseseadus soovitakse jõustada 1. jaanuaril 2019. Valitsuse otsusega kinnitatud rahastus on ette nähtud uuringute ja muinsuskaitselise järelevalve kulude hüvitamiseks. Lisarahastuse arvelt suureneb muinsuskaitseameti koosseis ning kasvab nõustav ja omanikke kaasav roll. Muinsuskaitseametile antakse juurde muuseumidega seotud ülesandeid, mis tähendab, et muuseumid saavad endale valitsusasutuse tasandil tugiüksuse ehk ameti.
Muinsuskaitseseaduse eelnõuga on plaanis järgmised suuremad muudatused: riik kompenseerib mälestise omanikule osaliselt selle osa töödest, mis on erinev n-ö tavatöödest, need on uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve; muinsuskaitse eritingimusi annab edaspidi muinsuskaitseamet; suureneb ennetustöö osa ja muinsuskaitseameti roll omaniku nõustajana; mälestistega seotud tööde tegemise nõuded ja menetlemise kord saavad juurde paindlikkust; arheoloogiapärandiga seonduva reguleerime senisest rangemalt, et tõkestada kultuuriväärtuste illegaalset kaubandust; muinsuskaitseamet hakkab koordineerima nii muinsuskaitse kui muuseumide valdkonna arendamist.
Eelnõu on tutvumiseks ja kommenteerimiseks kättesaadav eelnõude infosüsteemis (EIS).
EELK kirikuvalitsus otsustas viimasel istungil, et nende poolt seadusesse parandusettepanekuid ei esitata.
Eesti Kirik