Perekeskused pakuvad abi ja lootust

Jaanuaris 2014 avati Pia Ruot­sala juhtimisel Tallinnas EELK Perekeskus. Kaks aastat hiljem laienes keskuse töö Tartusse ja homme avatakse uksed Haapsalus.

Perekeskuse eesmärgiks on perede ja laste heaolu suurendamine ning elukvaliteedi tõstmine. Pakutakse individuaalset nõustamist, koolitusi, koos käivad tugigrupid. Perekeskusel on hea koostöö nii kohalike omavalitsuste, erinevate seltside ja ühingutega, ministeeriumide kui ka kirikutega.
Tartu Maarja kogudusemajas Õpetaja tänavas pea kaks aastat tegutsenud Tartu perekeskuse juhataja Lea Saare sõnul on ametis kõrge kvalifikatsiooniga spetsialistid. Keskuse eripäraks on, et spetsialistid on kristlased, kes suudavad kristlikku maailmavaadet teraapiasse rakendada. Ka usuvõõrastele inimestele on uks avatud, misjoniga otseselt ei tegelda, küll tahetakse olla lootuse jagajad: raskustest on võimalik üle saada.
„Tänu Jumalale on hästi läinud. Oleme väga tänulikud ka Pia Ruotsalale, kes on loonud tugeva organisatsiooni. Tartu tegevus pole ehk nii intensiivne kui Tallinnas, ent ebaõnnestunud töövaldkondi ei ole, sest teenuseid on hoolega valitud,“ võtab Lea Saar senise kogemuse kokku.
Praegu on Tartus tööl üheksa inimest, lisaks panustavad kolm vabatahtlikku: nõustaja Evi Eedla ja koolitajatena Tartu Maarja koguduse õpetaja Joona Toivanen koos abikaasa Helenega. Keskuse peanõustaja on pere- ja paariterapeut Signe Uustal, kes on läbinud ka hingehoiu kursuse ja omandanud religiooniantropoloogia magistri kraadi.
Perekeskuse kodulehelt broneerimissüsteemist järele vaadates selgub, et spetsialistide vastuvõtule on võimalik saada nädala jooksul.
Koos käib neli tugigruppi. Erivajadustega last kasvatavate vanemate gruppi juhivad Raili Hollo, Maie Ilumets ja Dagmar Narusson, kel on valdkonnas isiklikud kogemused ja nad on lisaks end erialaselt koolitanud. „See on väga tugev grupp ja liituda võib igal hetkel,“ julgustab keskuse juhataja.
Veebruaris alustaval leinagrupil (registreerimine on avatud!) on teine dünaamika: rühm moodustub eelregistreerimise teel ja poole pealt liituda ei saa. Rühma juhivad seitsmeaastase leinatöö kogemusega Lea Saar ja hingehoidja Toomas Russak. Väga põnev on vanavanemate tugigrupp, mida lisaks keskuse juhatajale on vedamas kasvatusteadlane Inger Kraav.
Üheks töövaldkonnaks on lähisuhtevägivald. Tugigrupi töö, mida juhivad kriminaalhooldaja taustaga Anton Aunma ja Ellen Hansen, lähtub TÜ teadlaste ja vägivalda kasutavate meestega tegelevate praktikute väljatöötatud sisemise kindluse programmist. „Rühma tullakse reeglina suunamisega. Tartus ei ole siiani vabatahtlikult tuldud. Suunajaiks on kas kriminaalhooldajad või prokuratuur. See on ka ainuke tasuline (50 eurot kogu programmi eest) tugigrupp,“ valgustab Lea Saar.
Ka nõustamisteenus on tasuline (30 eurot), ent vähekindlustatud inimestele on võimalik pakkuda soodsamat hinda. „Leiame, et kiriku perekeskusest ei pea keegi abita lahkuma,“ julgustab Lea Saar ka tagasihoidlike võimalustega abivajajaid.
Kätlin Liimets