EELK Rootsi praostkonna ajalooline sinod

1.–2. aprillini kogunesid kuue Rootsis tegutseva EELK koguduse saadikud ning praostkonna nõukogu sinodile.

Igal aastal kevadel, ja nii juba viiekümne üheksal aastal järjest, kogunevad Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku Rootsis tegutsevate koguduste esindajad oma praostkonna korralisele sinodile. Alati on sinodi korraldajaks ning võõrustajaks olnud üks praostkonna kogudustest. Seekord tuldi kokku Eskilstunasse.

Stabiilne aasta
Sinod algas praosti avasõnade, abipraost Jaak Reesalu avapalvuse ning koguduste tervitustega sinodile. Esindatud olid kõik praostkonna kogudused: Göteborgi ja Lääne-Rootsi, Eskilstuna, Lõuna-Rootsi, Norrköpingi, Stockholmi ning Uppsala kogudus. Lisaks olid esindatud ka Lõuna-Rootsi koguduse teenitavad Kopenhaageni eestlastest luterlased.
Sinodi koosolekuid juhatas Merike Lundström kohalikust kogudusest ning teda assisteeris praostkonna sekretär Maie Martinson Stockholmist. Esmalt kuulati ära ning kinnitati praost Ingo-Tiit Jaagu koostatud praostkonna ja koguduste tegevusaruanne. Praost tõstis esile nii koguduste erinevusi kui ka seda, et töö kogudustes on olnud stabiilne.
Arvuliste näitajate poolest ei ole aruandeaastal suuri muutusi toimunud. Kõige aktiivsem töö toimub praostkonna kahes suuremas koguduses: Göteborgis ja Stockholmis, kus elab ka kõige rohkem eestlasi. Kuid oma olulise osa on andnud eestlaste teenimisel ka kõik väiksemad kogudused. Seejärel kinnitati praostkonna laekuri Helve Jaagu esitatud eelmise aasta majandusaruanne ja käesoleva aasta eelarve ning lepiti kokku koguduste tegevuse rahastamisega seotud küsimustes.

Põhjus rõõmustada
Käesolev sinod oli praostkonna ja selle koguduste jaoks ajalooline: väljaspool Eestit tegutsevate koguduste liitumine EELKga kodumaal on jõudnud lõpusirgele. Rootsi praostkonna koguduste esindajad allkirjastasid diasporaakoguduste lepingud EELKga ning esitasid kirikuvalitsusele avalduse praostkonna liitumiseks EELK diasporaapiiskopkonnaga.
Kui EELK kirikukogu selle taotluse ja koguduste lepingud kinnitab, siis on vähemalt Rootsi praostkonna puhul jõudnud lõpule üle kahekümne aasta kestnud taotluse menetlemine muutuda osaks kodumaal tegutsevast luteri kirikust.
Pärast Välis- ja Kodu-Eesti kirikute ühinemislepingu allkirjastamist Tallinna toomkirikus 13. novembril 2010, kus lisaks Torontos resideerivale E.E.L.K. peapiiskopile Andres Taulile kirjutas alla ka nüüdne abipraost Jaak Reesalu, on ühinemisprotsess nõudnud palju kannatlikkust, vaeva ja tarka meelt. Nüüd oli põhjust rõõmustamiseks, sest kauaoodatud ühinemine läheneb lõpule.
Sinodil valiti üks uus praostkonna revisjonikomisjoni liige: lisaks Uppsala koguduse esimehele Indrek Aunverile andis oma nõusoleku see ülesanne enese peale võtta Mihkel Nõmm Eskilstuna kogudusest.
Sinod otsustas saata oma esindajatena maikuus Tartus toimuvale kirikukongresssile Helgi ja Mait Kaamani Malmöst.
Järgmisele, 60. sinodile andis kutse üle EELK Stockholmi kogudus ning kui Jumal lubab, siis toimub see 7.–8. aprillil 2018 Stockholmis.

Reformatsiooni tähenduse hindamisest
Käesolev aasta on luterlastele juubeliaasta: möödub 500 aastat luterliku reformatsiooni algusest Euroopas. Sel puhul pidas professor Priit Rohtmets sinodilistele ettekande „Eestlaste vaimsest vabanemisest omamüüdini – luterliku reformatsiooni tõlgendamismustritest Eesti mõtteloos“.
Ettekandja kirjeldas kaasaegse Eesti ajalooteaduse erinevaid käsitlusi 16. sajandil reformatsioonisündmustest ning nende tähendusest Eesti aja- ja kultuuriloole. Kirikuloolase seisukoht on, et reformatsiooni tähenduse hindamisel Eesti ajaloo ja kultuuri arengule ei piisa pelgalt ajalooliste sündmuste mõjude analüüsist, vaid neid tuleb käsitleda koos reformatsioonist alguse saanud idee­ajalooliste mõjudega.
Ettekanne andis ajendi huvitavale ja sisukale mõttevahetusele Eestis reformatsiooni toimumise ja selle tähenduse üle.
Sinodi esimene päev jätkus koguduste õhtuga ühises söögilauas, kus võõrustajaks oli Eskilstuna kogudus. Sinod lõppes järgmisel päeval, pühapäeval, armulauaga jumalateenistusega iidses Forsi kirikus, kus teenisid kõik praostkonna vaimulikud ja organistiks oli Pertti Honkanen.
Tiit Pädam