Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini

Tallinnas Jaani kirikus ja Kiek in de Köki kaitsetornis saab jüripäevani vaadata reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud huvitavat piibliteemalist näitust „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini“.

Näitus koosneb kahest osast: Jaani kirikus saab tutvuda esimeste eestikeelsete piiblitekstidega, Kiek in de Köki näitusesaalis aga mitmete erinevates Euroopa rahvaste keeltes ilmunud piiblite näidistega.
Näituse on koostanud Eesti Piibliselts, abiks on olnud Cambridge’i ülikooli raamatukogu, Briti ja Välismaa Piibliselts, Saksa Piibliselts, Tallinna Jaani kogudus, Tallinna linnaarhiiv ja linnamuuseum.
Piibli tõlkimine rahvuskeeltesse algas Euroopas 15.–16. sajandil. Johannes Gutenbergi trükipressi mõjul tekkinud trükirevolutsioon andis Piibli levikule enneolematud võimalused.
Eesti Piibliseltsi peasekretäri Jaan Bärensoni sõnul on Piibel maailmas läbi teinud kaks suurt revolutsiooni: kõigepealt Gutenbergi trükimasina leiutamine ja 19. sajandi algul loodud piibliseltsid. „Siis oli vaja tuhandetes eksemplarides kiiresti Piiblit trükkida, oli vaja kiiresti ja palju paberit toota, sellega muutus kogu trükitööstuse tehnoloogia. Piiblil on tööstusrevolutsiooni ajaloos väga oluline roll,“ kinnitab Bärenson.

Esimene eestikeelne Piibel
Vanimad meieni säilinud eestikeelsed pühakirjatekstid on Kullamaa kiriku vakuraamatust pärinevad meieisapalve, maarja­palve ja usutunnistus (1524–1532) ning fragmendid Simon Wanradti ja Johann Koelli katekismuse (1535) meieisapalvest (osad esimesest, teisest, kolmandast, viiendast ning kuuendast palvest); katked usutunnistusest ja ristimis- ning altarisakramendist ja jesuiitide kolleegiumis tegutsenud Johannes Ambrosius Völkeri käsitsi kirjutatud tekstid (1585–1590), kus eestikeelne osa sisaldab meieisapalvet, kümmet käsku, maarjapalvet, usutunnistust, viit kirikukäsku ja seitsme sakramendi loetelu.
Reformatsiooni tulemusena tõlgiti Piibel ka eesti keelde. Esimene eestikeelne piiblitõlge nägi trükivalgust aastal 1686 ja selleks oli lõunaeestikeelne Wastne Testament. Põhjaeestikeelne Uus Testament ilmus 1715. aastal. Terviklik Piibel (trükiarv 6015) ilmus 1739 põhjaeestikeelsena. See otsustas ka põhjaeesti keele saamise eesti kirjakeeleks. Tõlkimist korraldas Jüri koguduse õpetaja Anton Thor Helle ja rahastas Herrnhuti vennastekoguduse rajaja Nikolai Ludwig von Zinzendorf.
Eesti Piibliseltsist on võimalik saada praktiliselt kõigis keeltes ilmunud piibleid. „Kuskil ligi 50 keeles on meil kohe pakkuda, kõiki teisi saame aga vajadusel tellida. Näiteks on meil praegu tellimine süüria-, kurdi- ja bulgaariakeelsele Piiblile,“ valgustab Bärenson seltsi tegevust. Et keel on pidevas arenemises, ei saa Piibli tõlkimine kunagi päris valmis ja järgmise eestikeelse piiblitõlke ettevalmistused ongi juba alanud.
Tiiu Pikkur