Kirikukogu kinnitas järgmise aasta eelarve

EELK XXIX kirikukogu 8. istungjärk toimus 29. novembril Tallinnas. Kuuekümnest kirikukogu liikmest oli kohal 51.

Esmalt andis kirikukogule ülevaate OÜ Kiriku Varahalduse tegevusest juhataja Mati Maanas. Kinnisvara on oluline allikas kiriku eelarve tulubaasis. Maanas rõhutas, et varahalduse rahavood on püsinud stabiilsena. Kuigi selle aasta lõpus on tekkinud Tallinnas Tatari 25 objektil kahele pinnale vakants, on lootus, et varahalduse eelarve täitub.
Sel aastal on varahaldus maksnud üldkiriku eelarvesse 370 000 eurot. Maanas loodab, et senine seis jääb püsima, kuid tunneb tulevikule vaadates ka hirmu selle ees, et kinnisvaraturu ülepakkumise tagajärjel võib hind langeda. See võib tulevikus mõjutada Kiriku Varahalduse eelarvet ja selle kaudu üldkiriku eelarvet. Varahaldusel on ka laenud, mis tuleb tagasi maksta.
2017. aasta üldkiriku eelarvesse on planeeritud 370 000 euro laekumine Kiriku Varahalduselt. Varahaldus plaanib tulevikus ehitada hooned Tallinnas Eha tänavale ja Lennuki tänavale. Maanas esitas võimalikke versioone raha saamiseks. Kirikukogu liige ja Kiriku Varahalduse nõukogu esimees Jüri Ehasalu soovitas olla ettevaatlik raha investeerimisel.

Eelarvest ja lauluraamatust
Kantsler Ülle Keel tutvustas EELK 2017. aasta eelarvet, mille suurus on 1 459 056 eurot. Eelarves sisaldub ka usuteaduse instituudi, perekeskuse ja praostkondade eelarve. Konsistooriumi enda eelarve on 781 000 eurot. Eelarve nõrk koht on laekumised eelarvevälistest fondidest summas 86 000 eurot, mis pole kindel. Kui laekumist ei ole, tuleb eelarve tasakaaluks võtta laenu. Aastatel 2011–2014 saadi eelarvevälistest fondidest raha, kuid enam mitte ja see on kantsleri sõnul probleem.
Revisjonikomisjoni liige Matthias Burghardt küsis, kas on ikka otstarbekas eelarveväliseid summasid kasutada jooksvate kulude katteks, ja leidis, et järgmise eelarve koostamisel peaks majanduskomisjon arutlema uute tuluallikate leidmise üle. Ta soovis, et tulevastelt põlvkondadelt ei röövitaks võimalikke ressursse. Revisjonikomisjon soovitas kirikukogul võtta eelarve vastu. Kirikukogu hääletaski üksmeelselt 2017. aasta eelarve vastuvõtmise poolt.
Assessor Marko Tiitus esitles uue lauluraamatu lähteülesannet ning tutvustas jumalateenistuselu ja kirikumuusika komisjoni seisukohta uue lauluraamatu vajalikkuses. Kirikukogu otsustas algatada uue lauluraamatu koostamise vastavalt konsistooriumi poolt heaks kiidetud lähteülesandele. Samuti otsustati teha konsistooriumile ülesandeks lauluraamatukomisjoni moodustamine.

Narva kogudus vastu võetud
Peapiiskop Urmas Viilma esitas eelnõu pikendada piiskop Joel Luhametsa ja piiskop Tiit Salumäe ametiaega kuni nende 70aastaseks saamiseni. Peapiiskop tõdes, et piiskoppidest on tal olnud oma töös väga palju abi ja see on vähendanud nii tema kui praostide tööd olulisel määral. Kirikukogu otsustas piiskoppide Salumäe ja Luhametsa ametiaega pikendada.
Emeriitpeapiiskop Andres Põder esitas kirikukogule ülevaate EELK põhikirja ja kirikuseadustiku muutmise ettevalmistamise komisjoni tööst.
Kantsler Ülle Keel tõi kirikukogu ette ülevaate Narva Aleksandri koguduse olukorrast. Kuna eelmine kogudus lõpetas pankrotiga, siis loodi Narvas uus kogudus, mis pidas asutamiskoosoleku käesoleva aasta septembris.
Õpetaja Urmas Karileet, kes kannab hoolt Narva koguduse teenimise eest, kirjeldas olukorda piirilinnas. Narvas ollakse tänulikud inimestele, kes on annetanud Narva koguduse heaks. Kirikukogu otsustas võtta Eesti Evangeelsesse Luterlikku Kirikusse vastu Narva koguduse kuuluvusega Viru praostkonda.

Leping Soome kirikuga
Piiskop Tiit Salumäe andis informatsiooni juubeliaastate «Vabaduse teetähised 2017–2018» tähistamise kohta.
Kirikukogu kiitis heaks Soome ELK ja Eesti ELK vahelise koostöölepingu. Leping käsitleb kirikutevahelist koostööd, sõpruskoguduste tegevust, koostööd Soome kiriku ametlike misjoniorganisatsioonide ning kiriklike organisatsioonidega. Koostööleping rõhutab suhete ja kommunikatsiooni edendamist, koguduseliikmete teenimist välismaal ja vaimuliku ameti aktsepteerimist.
Istungjärgul valitses sõbralik ja konstruktiivne õhkkond. Kirikogu XXIX koosseis koguneb kevadel viimast korda istungile, sügisel astub ametisse EELK praeguse valimisperioodi ajal valitav uus koosseis. Kirikukogu on luterliku kiriku kõige kõrgem seadusandlik organ, mis võtab vastu kiriku seadusi ja annab heakskiidu üldkiriku eelarvele. Kirikukogusse kuuluvad ameti poolest peapiiskop ja piiskopid, kantsler, assessorid ja praostid ning igast praostkonnast kolm valitud esindajat.
Kaido Soom