Sõjapõgenike pere jõudis Ristile

Risti kogudus on üks EELK kogudustest, kes vastas riigi üleskutsele anda oma panus sõjapõgenike majutamiseks.

Harju-Risti küla Harjumaal on üks 24 külast Padise vallas, kus elab üle 1700 elaniku. Küla on elujõuline oma kiriku, kooli, lasteaia ja kauplusega. Korrusmajade kõik korterid on asustatud. Lähedal on käia tööl Keilas ja Paldiskis, aga ka kohapeal on tööpaigad: Laheotsa talu, kalatööstus ja elektroonikatööstus. Tööjõudu ostetakse kohapeal isegi sisse ja otsitakse inimestele elamispinda. Risti koguduse pastoraadi II korruse külalistetoad on näiteks kaheks kuuks üüritud välja töötajatele Narvast.
Eelmisel nädalal jõudsid külla ka esimesed sõjapõgenikud Süüriast, kelle vastuvõtmiseks Risti kogudus on teinud kuudepikkust eeltööd. Tulijaks neljaliikmeline perekond, kus peale ema ja isa on kaks eelkooliealist last. Mees on töötanud kliimaseadmete hooldajana ning naine on olnud koduperenaine. Lisaks oma emakeelele oskavad mõlemad vähesel määral inglise keelt.
Koguduse juhatuse liikme ja kogudusemaja perenaise Kaja Viisitamme sõnul majutatakse sõjapõgenikud vanasse koolimajja, mille Risti kogudus ostis omandireformi käigus tagastamata vara eest saadud kompensatsiooni eest. Maja osteti diakooniatööks. Esialgse kava kohaselt mõeldi sinna väikese hubase hooldekodu rajamisest. Kui kerkis üles vajadus sõjapõgenike vastuvõtmiseks, pöördus riik koguduste poole palvega aidata majutuspaikade leidmisel.
Risti koguduse juhatus oli juba varem otsustanud, et kristlastena tuleb sellises olukorras abikäsi ulatada, ning nõnda oli lihtne riigile oma jah-sõna anda. Riik eraldas osa vajalikust rahast ruumide kordategemiseks, kogudus kogus kokku elamiseks vajalikke asju nagu riided, mööbel, voodilinad, käterätid, mänguasjad jm.
Vanas koolimajas on suurest klassiruumist tehtud kaks tuba ja lisaks üks sopiline tuba, kuhu võiks veel üks pere tulla. On ühiskasutuseks köök ja pesuruum. Koolimajas on ka taaskasutuskeskus «Sõbra tuba» ning elab üks kohalik perekond, kes majal ja ümbrusel silma peal hoiab.
«Me oleme rõõmsad selle üle, et kogudus on sõjapõgenike aitamiseks oma õla alla pannud,» ütles Kaja Viisitamm, kes kohapeal on tundnud siiski erinevat suhtumist. On olnud ääretult positiivset, kus inimesed küsivad, kuidas saame aidata, ja sellistki, et «me ei jõua omasidki aidata, siis võta veel võõrad kaela peale». Kaja Viisitamm küsib: «Millal siis jõuab kätte aeg, mil omad on kõik aidatud ja saame teistele mõelda?»
Peeti ka kogukonna koosolek, kus inimesed said oma hirmudele maharahustavaid vastuseid. Kohal olid põgenikega tegelevad inimesed Haapsalust, kes andsid asjalikku selgitust. Kaja Viisitamm loodab, et teisest rahvusest inimeste tulek mõjub rikastavalt kohalikule kogukonnale, et lapsed näevad võõraste tuleku läbi maailma selle mitmekesisuses. Tähtis on, et perekond ei kogeks vaenamist. Risti kogudus on teinud selleks kõik, et sõjakoldest põgenenud perekond leiaks uue turvalise kodu.
Siseministeeriumi teatel on Eesti Euroopa rändekavaga vastu võtnud 68 sõjapõgenikku. Kõikide Eestisse vastuvõetavate inimeste puhul selgitatakse enne nende siia saabumist välja nende taust. Kreekas kohapeal tegid sõjapõgenikega intervjuu Eesti eksperdid politsei- ja piirivalveametist, kaitsepolitseiametist ja sotsiaalministeeriumist. Muu hulgas tutvustati intervjuu jooksul Eestit, rahvusvahelise kaitse saanud inimeste õigusi ja kohustusi Eestis ning kohalikke tavasid. 2. oktoobri seisuga on Euroopa Liidu riigid ümber paigutanud 5827 sõjapõgenikku.
Sirje Semm