Elav mälestus Lennart Merist

Viimsi vald hoiab elavana valla aukodaniku president Lennart Meri mälestust.

President Lennart Meri 87. sünniaastapäeva tähistamine 29. märtsil algas traditsiooniliselt Metsakalmistul tema haual. Mälestuspalve pidas vaimulik Erkki Juhandi, kõneles Siim Kallas, laulis Eesti Meestelaulu Seltsi ühendkoor.
Õhtul kogunesid vallarahvas ja külalised Viimsi kirikusse mälestuskontserdile. Avasõnades ütles koguduse õpetaja Mikk Leedjärv, et rahval on alati vaja juhti, kellega end samastada ja kelle üle uhkust tunda. Lennart Meri oli eriline inimene, kes on andnud suure panuse Eesti riigi sünnile ning jätnud endast jäljed. Kümme aastat pärast tema surma saame teda meenutada tema rikkaliku pärandi läbi.
Lennart Meri oli Viimsi kiriku ehituse patroon. Kaks aastat tagasi avati kiriku seinal tänulikult rahvalt tema bareljeef. Poeg Mart Meri arvates on isa mälestust hästi hoitud. «Kõigepealt kirik ise on imeilus, ja õhkkond, mis kirikus valitseb. Arvan, et mingi väike osa sellest õhkkonnast tuleneb ka tema isikust ja mälestusest temast.»

Mees, kes tõi sõnumeid
Alates 2012. aastast antakse Lennart Meri mälestuspäeval üle Viimsi valla stipendium. Seekord pälvis selle Tallinna ülikooli doktorant Kristiine Kikas magistritöö «Taju John Burnside’i luules» eest.
«Seekord otsustas komisjon tunnustada tööd, mis kuulub kirjandusteaduse valdkonda ja tegeleb väga argielulise teemaga – sõnajõu uurimisega,» kommenteeris Mart Meri.
Stipendiumi eesmärk on jäädvustada president Meri pärandit ning innustada ja toetada hariduse omandamisel kõrgkoolis humanitaarvaldkonnas õppivat üliõpilast või magistrikraadi omandanud noort, kes on pärit Viimsist või seotud Viimsiga.
Pärast mälestuskontserti ja stipendiumi üleandmist ning ansambli Jäääär kontserti avati Rannarahva Muuseumis näitus «Piirideta meri», mis jääb külastajatele avatuks novembrikuuni. Muuseumis kõneles näituse avamisel Soome suursaadik Eestis Kirsti Narinen, kes tõi esile südamlikke, aga ka ootamatusi täis kohtumisi Lennart Meriga enda diplomaadikarjäärist.
Siim Kallas, kes on olnud koos Lennart Meriga Eesti riigi sünni juures, ütles Eesti Kirikule: «Väga palju on räägitud sellest, missugust suurt osa ta etendas välissuhtlemises ja Eesti välisteenistuse ülesehitamises, sinna ei ole mul palju lisada, aga ütleksin, et taasiseseisvuse algusaegadel oli Meril veel üks teine roll. See oli omamoodi nagu sõnumitooja roll muust maailmast.
Me teeme siin asju oma mõistuse piires. Meri oli see, kes hoiatas ja tõi sõnumi, et ei, kulla sõbrad, pidage kinni, maailm ei mõista meid. Teda usuti, tema sõna jõudis kohale ja oli tõsine.»
Kümme aastat Eestist eemal olnud Siim Kallas ütles, et «me ei pea iseseisva ajutegevuse piires kõiki asju lahendama, vaid peame nägema ennast suuremas kontekstis». Ja see oskus Lennart Meril oli. «Selleks, et oma tahtmist läbi viia, pead teisi rahvaid mõistma, ning seda teadmist ja tunnetust oli Meril,» ütles poliitik.

Teod ja mõtted jäävad
Erkki Juhandi, kes on olnud Viimsi koguduse asutamise juures ning ehitanud kirikut, ütles president Merit meenutades: «Olime üsna lähedased inimesed ja kui ma mõtlen tema peale, siis ikka meenuvad need kellaajast sõltumata telefonivestlused, küllakutsed, kas varahommikul või südaöösel. Ja need vestlused temaga.
Neist pikkadest vestlustest, tihti ka tema monoloogidest tunnen ma puudust. Ja mõtlen ikka, kuidas tema täna nüüd ühe või teise olukorra lahendaks. Või mis oleks tema sõna või valem, mille järgi teised saaksid lahendada neid olukordi, millega me siin Euroopas toime ei tule. Meris jätkus julgust ja oli intelligentsi mõelda, et siis mõeldut mõtestatult esitleda.»
Ka Mart Meri on mõnikord mõelnud, kuidas isa ühes või teises olukorras toimiks:
«Kuidagi liiga mugav on küsida, mida tema täna ütleks. Pigem tuleb iseendas see kindlus leida ja leida need vastused. Muidugi võib meelde tuletada ja lugeda tema ütlusi ja sealt saaks tuletada ka mingi toetuspunkti tänaste küsimuste lahendamiseks. Meri ei ole ju mütoloogiline olend, ta on olnud elav inimene. Kõik tema mõtted, mis on kunagi välja öeldud, peavad edasi elama, need ei pea kivistuma.»
Lennart Meri oli aastatel 1990–1992 Eesti vabariigi välisminister ja aastatel 1992–2001 vabariigi president. 14. märtsil möödus kümme aastat tema surmast.
Sirje Semm