Tartu ülikool avas uksed

4. veebruaril toimus Tartu ülikoolis avatud uste päev 9. klassidele. Usuteaduskond tutvustas end töötoaga «Toit eri religioonides».

Et tulevikku paremini planeerida, said üle Eesti saabunud 9. klasside õpilased kokku ülikooli peahoones, kus avatud uste päev algas füüsika 2. aasta üliõpilase Karl Reinkubjase avaloenguga «Teel õigete valikuteni».
Erinevaid erialasid tutvustati töötubade kaudu. Sai vaadelda põnevaid keemiakatseid, aga ka psühholoogilisi katseid, teha endast 3D-mudeli, süveneda matemaatika ilusse, kuulata, millised on alaealiste õigused ning palju muud.
Religioonipedagoogika dotsendi Olga Schihalejevi juhitud töötoa «Toit eri religioonides» kohad täitusid esimeste seas. 40 uudishimulikule, keda tervitas ka teaduskonna juhataja Tõnu Lehtsaar, tutvustati, kuidas religioon mõjutab toitumist.
Sissejuhatavalt viitas üliõpilane Karl Käsnapuu, et ühes religioonis lubatu võib olla teises tabu. Näiteks peetakse Indias veist pühaks ja tema liha ei sööda. Vastupidiselt toimivad juudid ja muslimid, kes söövad veist, aga hoiduvad sealihast.
Praktilise usuteaduse lektor Kaido Soom ütles, et kristlikud söömiskombed on kultuuris nõnda juurdunud, et ei pruugi märgata nende usulisi juuri. Ta kõneles vastlapäeva, tuhkapäeva, paastuaja ja ülestõusmispühade toitumistavadest ning tutvustas armulaua tähendust. Islamistika lektor Elo Süld keskendus paastukuu ramadaani kombestikule, mil päikesetõusust loojanguni on keelatud toit ja jook.
«Judaismi rangemates suundades on toitumine väga reguleeritud,» sõnas judaistika lektor Anu Põldsam. Näiteks ei tohi tarbida korraga liha- ja piimatoite ning väga uskliku juudi kodus on ainetele eraldi nõudekomplekt.
Töötoa lõpetas krišnaiitide toitumise tutvustusega üliõpilane Mari-Liis Nummert, kes avaldas lootust, et põnevad toitumistavad tekitavad noortes huvi religioonide vastu.
Kätlin Liimets