Iseäralik osakond

«Tartu Pauluse koguduse juures asub iseäraline osakond kirikumuusika eest hoolitsemiseks: Tartu Pauluse Kirikumuusika Selts» – nii on kirjas Eesti riigiarhiivist leitud dokumendis, mis seisab 1923. aastal loodud Tartu Pauluse Kirikumuusika Seltsi põhikirja esimesel leheküljel.
Sama võime lausuda ka praeguse kohta, sest 3. juulil 2015 taasavati Tartu Pauluse Kirikumuusika Selts piduliku orkestri- ja orelikontserdiga Tartu vaimuliku laulupeo raames.
Seltsi tegutsemise kohta 1920–30ndatel saab aimu ajaloolisi üllitisi uurides: «Kirikumuusika Seltsi ülesandeks oli muusikalisi jõudusid, ja neid, keda eriti kirikumuusika huvitab, koguda ja korraldada, kirikumuusikat edendada ja elustada. [–] Selts ajab oma asju iseseisvalt, valitud juhatuse kaudu, Pauluse koguduse põhikirja piirides, oma kodukorra järele. [–] Seltsil on tegevad ja toetavad liikmed niihästi koguduse liikmete hulgast, kui ka väljastpoolt. [–] Tegevliikmed on liikmemaksust vabad.»
Seltsi sünd käesoleval suvel sai alguse mõne inimese tänutundest kirikumuusika vastu, mis oli nad juhatanud kirikule ja Jumalale lähemale, ning soovist samal viisil juhatada kirikusse oma kaaslinlasi, sõpru ja tuttavaid. Seltsi taasloomise tõukeks olid kindlasti ka valminud kirikuruumid ning suursugune uus vileorel.
Kaunid ruumid, hea akustika ning pill kutsuvad väga paljusid inimesi pühakotta kontserte kuulama või ekskursioonidele. Just nüüd on õige hetk ja põhjus laulda ning mängida enam kui kunagi varem vaimulikke laule ja viise Jumalale.
Muusikaseltsi taasloomise kontserdil 3. juulil pidi koguduse noorteansambel laulma 1923. a rajatud seltsi lipulaulu. Kahjuks olime leidnud vaid saksakeelse variandi. Kontserdipäeva hommikul leidis aga Pauluse koori- ja pühapäevakooli juht Tiina Luhamets vanade nootide seast eestikeelse ning noored laulsid sama päeva õhtul avakontserdil lipulaulu eesti keeles. Imelise annina kogeme ka riigiarhiivist leitud Tartu Pauluse Kirikumuusika Seltsi põhikirja.
Jumala juhtimist märgates ja paludes käib selts nüüd oma esimesi samme. Tegevuses on juhatus ja aktiiv, püüame rakendada tööle vabatahtlikke, liikmeskonna kujunemine võiks hakata toimuma kunagises põhikirjas seatud tingimusi järgides. Kui laiahaardeliseks kujuneb seltsi korraldatavate kontsertide muusikaline stiil ning muu tegevus, näitab aeg.
Jumala juhtimist küsides valisime seltsi mentoriks kunagise Tartu Pauluse koguduse õpetaja Harri Haameri poja õp Eenok Haameri. Seetõttu on seltsi kontsertidel vaimulikku sõnumit ja õnnistust jaganud koos kohalike õpetajatega ka Eenok Haamer, kes on ka esinejatele kinkinud valgeid salle, millel noodiread lipulaulust «Jehoova, meie varjupaik ja tugi» (viis Hubert-Bernhard Klein (1793–1832), sõnad Jürgen Knuth).
Kui 2014. aasta 2. advendil kogunes Tartu Pauluse kogudus esmakordselt jumalateenistuseks uude valminud kirikusaali, ei saanud meie suud Jumala imetegu tunnistades lukku jääda. Kaks kontserti sarjas «Süütame küünla» tähistasid koguduseelu olulisi etappe: viimast kogunemist keldrisaalis ehk krüptis ning esimest imelist jumalateenistust vastvalminud kirikusaalis.
Nüüdseks on meie selts korraldanud Pauluse uue oreli avakontserdi ja kontserdi «Dispositsioon». Igal novembrikuu pühapäeval kl 17 kõlavad praegu vaimulikud kontserdid sarjast «Süütame küünla».
1. novembril kuulasime vaimulikke aariaid J. S. Bachi sulest, 8. novembril köitis meeli prof Andres Uibo orelimäng ja looming, teemaks tekstid Ilmutusraamatust. 15. novembril kõlasid vaimulikud laulud ja koraalid Pauluse noorteansamblilt ühes keelpillide ja oreliga. 22. novembril ootab kuulajaid eriline missamuusika: eestikeelne kirikulaul Eerik Jõksilt ning François Couperini «Kloostrimissa» organist Toomas Trassi esituses. Orelimissa instrumentaalsed osad vahelduvad ühehäälse pühalauluga, moodustades ainulaadse muusikalise terviku. Kuna pühalaul paelub paljusid tartlasi, võime olla peagi Tartu pühalaulukooli sünni tunnistajateks. Sarja lõpetab 29. novembril rõõmus advendiklassika Arsise kellakoori, laulukollektiivide ning Vanemuise solistide osalusel.
Selts vaatab kontsertidega juba ka järgmisse aastasse. Pauluse kiriku Pasheni oreli 3650 vilet hüüavad igal pühapäeval, aga ka mitmel muul puhul. Igaüks võib näha oma silmaga, kuidas üks lõke väiksest sädemest suureks tuleks saab. Miks ja kuidas sünnib aga säde – see on Looja kätetöö. Seetõttu on iga sünd ime, müsteerium.
Anna Humal,
Tartu Pauluse koguduse organist-koorijuht