Lühiuudised

Rooma sinodist
Roomas on koos katoliku kiriku perekonnateemaline sinod, millest võtab osa ligi 400 piiskoppi üle maailma. Arutuse all on suur hulk erinevaid küsimusi, millest meedia erilist tähelepanu on aga pälvinud kiriku suhtumine homoseksuaalidesse ja abielu lahutanud usklikesse. 18. oktoobril tutvustab sinodil toimuvat Tallinna katoliiklikus Peeter-Pauli kirikus piiskop Philippe Jourdan. Üritus toimub pärast pühapäevast missat ja algab orienteerivalt kl 13.

Koguduselt kogukonnale
Ridala kogudus rajas kiriku juurde laste mänguväljaku. Toeks oli Ridala vallavalitsus ja raha saadi kohaliku omaalgatuse programmi kaudu. Nagu kirjutas diakon Küllike Valk ajalehes Lääne Elu, avastasid kohalikud lapsed mänguväljaku juba mõne tunni pärast ja hindasid selle lustimisvääriliseks.

Uus raamat mõtteloo sarjast
8. oktoobril esitleti Tartu Kirjanduse Majas folklorist Kristi Salve artiklite kogumikku «Üleaedsed». Raamatust saab ülevaate Salve mitmekülgsest teadusloomingust, kus liivlaste ja vepslaste folkloori ja kombestiku, Eesti-Läti kultuurisidemete, muinasjuttude uurimise ning muu kõrval on esindatud ka kristlusega seotud rahvauskumuste teema. «Eesti mõtteloo» sarjas ilmunud raamatu koostas Madis Arukask ning andis välja kirjastus Ilmamaa.

Vastuseid usuküsimustele
Avatud on uus eestikeelne veebileht, kus tutvustatakse luterlikke seisukohti küsimustes, mille üle kristlastelt sageli aru päritakse. Näiteks võib teada saada seda, mis on elu mõte, mida sisaldab Piibel ja kes oli Jeesus, kuidas pääseda taevasse, mis tähendus on ristimisel ja armulaual jne. Materjalid on leitavad aadressilt http://bibletoolbox.net/et/vastused. Need on koostanud Soome evangeeliumiühendus SLEY, mis on EELK partner Eestis tehtavas misjonitöös. Veebileht täieneb tänu vabatahtlikele tõlkijatele pidevalt.

Piibliselts Häädemeestel
4. oktoobril tähistas Häädemeeste kogudus sealse Miikaeli kiriku 141. ja põhjaeestikeelse Piibli 300. aastapäeva. Jumlateenistusele järgnes konverents «Eesti keel ja Piibel».
Eesti Piibliseltsi peasekretär Jaan Bärenson rääkis pühakirja rollist Euroopa kristlikus kultuuriruumis ning keeleteadlane Mart Rannut eesti kirjakeele kujunemisloost.