Genotsiidi märtrid pühakuteks

Armeenia apostlik kirik kuulutas Ottomani impeeriumi genotsiidis 1915.–1917. aastal hukkunud 1,5 miljonit armeenlast pühakuteks. Tegemist on esimese korraga viimase 400 aasta jooksul, kui armeenia kirik on andnud loa kellegi pühakuks kuulutamiseks. Kanoniseerimisteenistus viidi läbi neljapäeva, 23. aprilli õhtul Etšmiadzini 4. sajandist pärinevas kirikus.
Kaks tundi kestnud tseremoonia lõppes vaikuseminutitega, mil helistati kirikukelli täpselt sada korda. Kellamängu korrati üle maailma kõigis armeenia kirikutes eesmärgiga meenutada rasket peatükki sada aastat tagasi armeenia rahva loos. Armeenia apostliku kiriku patriarh ja katoolikos Karekin II nimetas, et genotsiidi märtrite kanoniseerimine annab armeenia rahvuslikule ja kirikuelule uue hingamise. Samuti rõhutas tseremooniat juhtinud kirikupea, et kirik üksnes tunnistab juhtunut, see tähendab genotsiidi.
Armeenlaste genotsiidi alguseks loetakse 24. aprilli 1915, kui Türgi Osmanite impeeriumi pealinnas Konstantinoopolis, praeguses Istanbulis arreteeriti üle 200 armeenia intelligentsi esindaja, kellest enamik hukati.
Suhtumine armeenlaste genotsiidi tekitab tänapäevani pingeid Türgi-Armeenia suhetes, ehkki seda tunnistab 22 riiki (Balti riikidest Leedu). Türgi aga eitab keskvõimu korraldatud genotsiidi, nimetades, et tegemist oli Osmani impeeriumi aladel rahvusgruppide vahelise spontaanse vaenutegevusega.
Eesti Kirikute Nõukogu korraldas Armeenia genotsiidi 100. aastapäeval ohvrite mälestamiseks 24. aprillil ühispalvuse Tallinna Jaani Seegi kirikus, kus teenisid EKNi president Andres Põder ja liikmeskirikute vaimulikud.
Eesti Kirik