270 aastat pastor Hupeli sünnist

Põltsamaa raamatukogu saal oli kuulajaist tulvil. Ants Paju südamlikud sõnavõtud sulatasid kõnekoosoleku ühiseks tervikuks.

Kes oli August Wilhelm Hupel (1737–1819)? Ta oli kirikuõpetaja, publitsist, kodu-uurija, keelemees, regionaalse haardega teadusemees. Hupel pani aluse Eesti ja eestlaste teaduslikule uurimisele kogudes suure hulga mitmesugust materjali.

Olnud alguse juures

Ta oli üheks sillaks Saksamaa ja Euroopa ning Eesti ja Tsaari-Venemaa vahel. Ta tõlkis eesti rahvalaule saksa keelde, et neid Euroopa lugejaskonnale kättesaadavaks teha. Ta püüdis parandada ka lääne- ja keskeurooplaste ettekujutust Venemaast ja murda ekslikke eelarvamusi.

Teiselt poolt oli Hupel üks euroopaliku valgustusfilosoofia kandjatest Liivimaal. Hupel pidas kirjavahetust paljude tuntud inimestega, sh professor Immanuel Kantiga (1724–1804) Königsbergist. Hupel tegi kaastööd mitmele ajakirjale ning ta avaldas ise terve rea raamatuid. Tema peateoseks sai «Topograafilisi teateid Liivi- ja Eestimaalt», mille kolm köidet ilmusid 1774, 1777 ja 1782.

Hupelil oli Riias hea sõber, kirjastaja ja raamatukaupmees Johann Friedrich Hartknoch. Paljuski tänu temale oli Hupel alati hästi kursis kõige uuemate teadussaavutuste ja kõige värskema kirjandusega. Koos Peter Ernst Wildega (1732–1785) andis ta Põltsamaal välja esimest eestikeelset ajakirja «Lühhike öppetus…».

Lisaks eelmainitule tegeles ta meditsiini- ja majandusküsimustega, andis välja ajakirja ning oli õpetlase, publitsisti ja organisaatorina Baltimaade valgustusaja keskne kuju.

Pidulik päev Põltsamaal

Oma kodukandi patrioodi Ants Paju eestvõttel tähistati Hupeli sünni-aastapäeva Põltsamaal kõnekoosoleku ja näituse avamisega. Eesti Kirjandusmuuseumi kogust pärinevad haruldased eksponaadid, mida on võimalik nüüd näha Põltsamaa raamatukogus. Välja on pandud Hupeliga seotud trükiseid.

Kokkutulnuid tervitasid Tartu praost Joel Luhamets, Jõgeva maavanem Aivar Kokk ja riigikogu esimees Ene Ergma.

Tallinna ülikooli dotsent Liivi Aarma tutvustas Põltsamaa trükikoja lugu, Tartu ülikooli doktorant Kairit Kaur näitas internetis avalikult kättesaadavat «Eesti vanema kirjanduse digitaalset tekstikogu», kus on võimalik näha ja lehitseda ka Hupeli ja Wilde teoseid http://www.utlib.ee/ekollekt/eeva/

Kambja koguduse õpetaja Kristjan Luhamets kõneles Jumala sõnast kui igipõlisest väärtusest, mida Hupel pastorina oli kutsutud kuulutama ning ajaloolane Indrek Jürjo rääkis Hupelist kui Liivimaa valgustuse ideaaltüübist. Kõnekoosoleku lõpupalve pidas Mustvee koguduse õpetaja Eenok Haamer.

Kristjan Luhamets