Paide kiriku restaureerimine kestab

Paide Püha Risti kirikus sai restaureeritud pikihoone lagi ja paigaldatud ühele aknale välimine turvaklaas. Tööd jätkuvad.

Koguduse õpetaja Algur Kaerma kinnitab, et möödunud aastal muinsuskaitseameti kaudu riiklikust pühakodade säilitamise programmist rahastatud tööd hakkavad lõpusirgele jõudma – peatselt paigaldatakse oma kohale ka ennistustöölt naasev vitraa˛aken. Pikihoone lae ja ühe akna töödeks eraldati 350 000, maksma läksid need 566 000 krooni. Ülejäänud summa tuli Paide linnalt.

Töö vastu võetud

Kiriku lae remondile võis hakata mõtlema pärast seda, kui 2003. aastal korrastati pikihoone katusekonstruktsioonid ja kaeti katus keraamiliste kividega. Möödunud aasta juuli algul hakkas firma Gromell taastama pikihoone lage. Kohtades, kus see päris lagunenud oli, kinnitasid töömehed roostevabast traadiga ühendatud pilliroo kruvidega lakke laudise külge. Parandatud koht kaeti krohviga.

24. jaanuaril võeti tehtud töö vastu. Muinsuskaitseameti restaureerimisosakonna peaekspert Kaire Toominga hinnangul on töö hea. «Hästi on näha, et tegemist on vana lae, see tähendab vana krohvi restaureerimisega, mitte pole uut värvitud,» lausus ta.

Kohati paistab silma värvuse lainetust ja kogu lagi pole ühtlaselt kriitvalge – see on Toominga arvates pigem voorus. Ta osutas, et valguse mäng Paide kiriku lael toimib nüüd teistmoodi kui siledal üleni valgeks värvitud pinnal. «Hästi läks, et oli võimalus vana krohvi kinnitada ja restaureerida,» ütles ta.

1990ndate aastate lõpul alanud kiriku vitraa˛akende korrastamine on jõudnud lõppjärku, sel aastal võetakse maha ja läheb töösse veel viimane aken. 1848. aastal õnnistatud kirikusse valmistas 1901. aastal Riias aknad Ernst Tode. Kokku on suurepäraseid inglite ja vappidega aknaid 10, kinnitab muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektor Aino Pung. Aknad on restaureerinud kunstiakadeemia õppejõud Eve Koha ja Mare Saare.

Plaanipuudust pole

Sel aastal restaureeritakse veel viimane aken, väidetavalt tuleb pool raha muinsuskaitseameti kaudu riigilt ja pool linnalt. Ent alanud on ka põranda ja tehnovõrkude projekteerimine. Projekti valmimise järel saab välja kuulutada riigihanke – oletuslikult kulub töödeks 3,2–3,9 miljonit krooni.

Kuigi kõiki pabereid pole veel kogudusse jõudnud, loodab Algur Kaerma, et rahaprobleemid laabuvad. Kuna eelmise aasta lisaeelarvest eraldati neile 2,5 miljonit, ütleb ta, et «keegi kuskil on meie peale mõelnud». Trasside ehituseks on eraldatud 300 000, linn on lubanud lisada 500 000. «Enne ei tohi rõõmulaulu laulda, kui kõik raha koos ja asjad laabuvad,» jääb õpetaja realistlikuks.

Tehtavad tööd lubavad loota, et kiriku aastakümneid kestnud niiskuseprobleem lõpuks laheneb. Iseseisvuse algusaastatel pandud uus katus hakkas varsti läbi jooksma, ka ei lasknud vundamendil paiknev krohvikiht kirikul hingata, nii et «igasugu värvi ja tõugu seeni kirikuseintel kobrutab ja suvel maasoolad kui mannavaht akna peale koguneb», ütleb koguduse hingekarjane.

Vanaks on jäänud ka peaaegu 160aastane sihverplaadiga kell, mille uuendamine vajaks kompleksset lähenemist, võib-olla mõne projektiga selleks raha küsida, on Kaerma endale küsimuse püstitanud. Uuendamist vajab kindlasti veel tornikiivri plekk.

Rita Puidet