Doktoritöö Paulusest ja Muhamedist

25. septembril kaitses Tartu Ülikooli usuteaduskonna doktorant Elo Süld doktoritöö «Muhamed, Jumala saadik, ja Paulus, Kristuse saadik. Kutsumus- ja ilmutuslooliste ettekujutuste võrdlus toetudes islami- ja piiblitraditsioonile».

Töö juhendajad olid professor Stefan Schreiner Tübingeni Karl Ebenhardi ülikoolist ja dotsent Peeter Roosimaa Tartu Ülikoolist.
Elo Süld on islami ja kristluse suhteid uurides toonud TÜ usuteaduskonda uue interreligioosse dimensiooni. Värske usuteaduse doktor alustas oma õpinguid usuteaduskonnas 1997. aastal. Tema bakalaureuse- ja magistritöö teemad olid seotud apostel Pauluse teoloogiaga.
Pärast magistritöö kaitsmist 2006. aastal otsis Elo Süld uut uurimisteemat ja otsustavaks sai magistriõpingute raames Tübingeni ülikoolis kuulatud professor Schreineri loengutsükkel «Sissejuhatus islamistikasse» ning professor Schreineri artikkel, milles autor võrdles Aadama käsitlust islami ja kristlikus traditsioonis.
Elo Süld hindab kõrgelt professor Schreineri osa oma teadustöös: «Võin ütelda, et kui tema poleks olnud minu juhendaja, siis seda tööd poleks sündinud. Ta oli ka minu õpetaja, kes mind islamiteadusega tutvustas.»
Doktoritöö eesmärgiks oli võrrelda prohvet Muhamedi ja apostel Paulust. Töö aktuaalsus seisneb selles, et sellist võrdlust pole siiani tehtud ka mujal maailmas. Elo Süld põhjendab seda nii: «Islamis on Paulusel väga negatiivne foon. Paulust peetakse tegeliku kristluse ehk Jeesuse õpetuse rikkujaks. Islami arusaama järgi Paulus tuli oma triniteedi ja Jumala Poja ideedega ja eemaldus vanatestamentlikust käsitlusest.
Teisest küljest nähakse Muhamedi siiani kristluses kui hereetikut ja ka temal on negatiivne foon. Mina toon negatiivse fooniga suurkujud kokku, käsitledes ja võrreldes nende kutsumuslugu ja ilmutusloolisi arusaamu.»
Küsimusele, kas kahest miinusest saab kokku pluss, vastab Elo Süld enesekindlalt: «Kindlasti ei saa. Selle töö eesmärk ei ole mingil juhul ütelda seda, et Muhamed ja Paulus on väga sarnased. Mitte mingil juhul. Pigem võiks töö eesmärk olla see, et islami ja kristluse dialoogis ei kardetaks neid kahte suurkuju võrrelda, et on kokkupuutepunkte, kus on mingisugune lähedus olemas. Paralleel on õhkõrn, aga see on olemas.»
Saksakeelne on doktoritöö seepärast, et põhijuhendaja oli Saksamaalt ja peale selle soovib autor anda lugemisvõimalust rohkematele lugejatele, tekitades seeläbi teaduslikku diskussiooni. Eestikeelsel lugejal on võimalik tööga tutvuda TÜ poolt välja antud saksakeelse doktoritöö üheksaleheküljelises eestikeelses kokkuvõttes.
Kätlin Liimets