Viljakast tegevusaastast

Viljandi praostkonna 14 koguduse esindajad alustasid sinodipäeva armulauaga Taagepera kirikus ning jätkasid koosolekuga Kivimäe turismitalus.

Peapiiskop Andres Põderit presiidiumisse paludes nimetas koosolekut juhatanud Marko Tiitus, et tema seitsme praostiks olemise aasta jooksul on kirikupea sinodikoosolekust alati isiklikult osa võtnud, mida praostkond hindab kõrgelt. Tänule tänuga vastates nimetas Andres Põder, et peab Viljandit «oma praostkonnaks», sest alustas Suure-Jaanis oma vaimulikukarjääri. Abijuhatajana asus presiidiumilaua taha abipraost Markus Haamer ja koosoleku protokollijana praostkonna sekretär Toivo Vilumaa.
Enne päevakorrapunktide juurde asumist andsid sinodile oma tervitused edasi Helme vallavanem Tarmo Tamm ja Valgamaa Omavalitsuste Liidu esimees Agu Kabrits, kohaliku koguduse nimel ütles tere tulemast Taagepera koguduse juhatuse esimees Tõnis Järv. Taagepera kogudus on Viljandi praostkonda kuulunud kümme aastat.

Keskendudes positiivsele
Praosti aruannet, mis täisversioonis laekus aegsasti kõigile sinodisaadikutele elektrooniliselt, refereerides nimetas Marko Tiitus, et soovib probleemidele keskendumise asemel tõsta esile seda rohket head, mis eelmist tegevusaastat kokkuvõttes iseloomustab. Samuti ei võtnud praost aru andes eesmärgiks rääkida pikemalt üksikkoguduste rõõmudest-muredest, vaid joonis alla kirikupiirkonda laiemalt iseloomustanud tendentsid.
Praost rõhutas kaadri stabiilsust ja töötegijate pühendumust. Tegijate kokkuhoidmistunnet on aidanud hoida regulaarselt kord kuus toimunud kooskäimised, kus saab suhelda ja ka võimalikele probleemidele lahendust leida. Viidates aga mitme vaimuliku liiga suurele töökoormusele, nimetas ta vajadust kasvatada meeskonda ühe täiskohaga uue vaimuliku võrra, kes asuks teenima praostkonna lõunapoolsemat osa.
«Liikmeskond, sealhulgas liikmesannetajad, toetajaliikmed, töötegijad, juhtorganite ja juhatuste liikmed, on meie kiriku ja rahva rikkus,» rõhutas praost inimvara asendamatust, selgitades, et aruandeaastal oli praostkonnas 14 688 liiget, neist 3096 liikmesannetajad (kahanenud 23 võrra). Liikmesannetajate arvu kommenteerides nentis praost, et see on viimasel seitsmel aastal, mil ta on praostkonnatööd juhtinud, vähenenud, aga rõõmustaval kombel viimastel aastatel on kahanemine pidurdunud. praost toonitas, et statistika abil saab näha, milline seotus on inimestel oma kogudusega.
Aasta rõõmustavamaks  sündmuseks nimetas Marko Tiitus Mulgimaa lipu pühitsemist. Tänades kaasteelisi lõpetas praost ettekande käsi laiutades: «Kui ei rääkinud probleemidest, siis põhjusel, et suuri üle jõu käivaid muresid meil aruandeaastal ei olnud.»

Kolme minuti ülevaated
Koguduseesindajate ülevaadete puhul hoiti kõneajana kinni kolme minuti korrast. Erand tehti vaid emeriitvaimulik Vello Salumile, kes Pilistvere koguduse esindajate puudusel oli nõus rääkima kogudusest, mida ta seal teenitud aastatega on tundma saanud. Ka Paistu esindajad puudusid. Praosti hooldatava Halliste koguduse puhul rõhutati valla suurenenud huvi, millest on sündinud vilju kandev koostöö. Oma kolmest teenitavast kogudusest, Mõisakülast, Helmest ja Taageperast, ülevaadet andes nimetas õpetaja Arvo Lasting laulatuste silmahakkavat rohkust.
Peapiiskop Põderi vaheküsimusele, et kas kogudused on rahul hooldatava staatusega või ootavad kirikuvalitsuselt jätkuvalt  õpetaja määramist, vastasid Karksi ja Halliste esindajad, et on olukorraga leppinud, sest elu toimib. Päris oma, kohapeal elavat õpetajat ei suuda siiski keegi asendada.
Kolga-Jaani õpetaja Peeter Parts kiitis oma kogudust, kus erinevad töölõigud kenasti töös, ja kutsus kõiki 1. juunil peetavale vabadussõja ausamba 25. aastapäevale. Kõpu õpetaja Hedi Vilumaa teatas, et oli «raske, aga tore aasta». Põltsamaa õpetaja Markus Haamer rääkis vitraažakendest, mille tellimine kunstnik Dolores Hoffmannilt ja paigaldus kooriruumi kolmele aknale sai võimalikuks tänu eraannetustele.
Õpetaja Kristi Sääsk nimetas sajandi teoks Suure-Jaani pastoraadi renoveerimist: «Inimesed on väga kaasa elamas.» Tarvastu õpetaja Elve Bender nimetas, et sügistorm räsis nii kiriku kui pastoraadi katust, ent tänu koguduseliikmete panusele on olukord lahendatud. Viljandi Jaani koguduses tuntakse rõõmu kristlikku lastehoidu pakkuva lastemaja avamisest.
«Katus tuleb parandada,» alustas ja lõpetas õpetaja Allan Praats Viljandi Pauluse koguduse aruande sama üleskutsega. Tema sõnul on vaid aja küsimus, mil avariiohtlik katus sisse kukub, kui midagi ette ei võeta. Kogudus on teinud raha leidmiseks kõik endast oleneva. Praats kiitis emeriitõpetajat Helmut Mõtsnikku, kes oma abi kunagi ei keela.
Liina Raudvassar

EELK Viljandi praostkond
14 kogudust
14 688 liiget, 3096 liikmesannetajat
10 tegevvaimulikku (9 õpetajat ja 1 diakon), 2 emeriitõpetajat
19 kirikumuusikut