Arutati maakirikute tulevikku

Üleeile koguneti Tallinna rahvusvahelisele seminarile, mis peeti projekti «Läänemere piirkonna ajalooliste maakirikute jätkusuutlik haldamine» raames.
Kanuti ennistuskoja korraldatud seminaril kuulati esmaspäeval Tallinna Niguliste kirikus Euroopa teadlaste kogemusi koguduseta jäänud kirikute haldamisest. Kui tiheda kirikuvõrgustikuga kaetud piirkondades, kus tänapäeval nende esmane funktsioon olla jumalasõna kuulutamise paigaks kasutust ei leia, on kirikute saatus probleemina ülal juba aastakümneid, siis on meilgi viimane aeg sel teemal diskussiooni pidada.
Oleme kuulnud, et endistest pühakodadest on saanud kaubanduskeskused või klubihooned. Arvestades meie ajalugu, kus äravõetud pühaks peetud hoonest sai aastakümneteks ladu või kavandati selle seinte vahele sealauta, on meid selle teema suhtes hellaks tehtud. Ometi tuleb sellest rääkida ja mitmel tasandil, mida ka seminaril tehti. Kunstiakadeemia professor Anneli Randla, kes on olnud muinsuskaitseameti peadirektor ja uurinud Põhja-Euroopa kirikuid, rääkis seminaril kirikute restaureerimise ajaloost Eestis ja pühakodade riikliku programmi raames tehtust. Selge on see, et olematud kogudused ega riik ei suuda neid suuri hooneid ülal pidada.
Projekti raames viidi läbi uuring Pöide kiriku kui ajaloolise maamärgi perspektiivist kogukonnas. Lähivaldades läbiviidud küsitluse tulemusena nähti kirikut jätkuvalt sakraalhoonena, lisaks kultuurikeskuse ja ajaloomuuseumina.
Mäletan reisist Gotlandile sealsete kümnete kirikute suursugusust ja hoolitsetust. Olgu neist osa varemetes ja konserveerituna ning sel moel vaatamiseks säilitatud. Üks seminaril esineja oligi professor Joakim Hansson Rootsist, kes on olnud palju aastaid seotud Gotlandi kirikute restaureerimisega.
Missugused saavad olla lahendused meie jaoks, saab selguda laiapõhjalise arutluse tulemusel. Teema ei jäta kindlasti kedagi ükskõikseks, aga arvan, et palju sõltub siin riigi üldisest poliitikast – külla peab elu tagasi tulema. Siis on vaja ka jumalasõna, kiriklikke toiminguid ja kultuuri.
Rita Puidet