Paigalseis on patt

Lääne-Harju praostkonna koguduste vaimulikud ja esindajad kogunesid iga-aastasele sinodile Järvakandi «nukukirikus», praostkonna noorimas ja väikseimas pühakojas.

Sinodi avapalvusel teenis kaasa koguduse naisansambel. Oma kõnes tuletas peapiiskop Andres Põder kõigile meelde, et usuelu on rännak, kindla linna otsimine, ja paigalseis sellel teel on patt.
Palvuse ja kohvipausi järel alanud sinodikoosolekul andsid koguduste vaimulikud ja saadikud ülevaate praostkonna elust. Juba aastaid on olnud tavaks, et praost Jüri Vallsalu küll saadab oma aruande varakult kogudustele tutvumiseks, kuid sinodil seda ette ei loeta – sõna antakse kogudustele.
Kuigi eelmise aasta kohta tuli taas tõdeda, et praostkonna koguduste liikmesannetajate arv on langenud (2011. a 2424; 2012. a 2385 liiget), teevad praostkonnas rõõmu väikesed kogudused: Harju-Madise, Nissi, Paldiski ja Risti koguduses liikmesannetajate arv kasvas. Suurematest kogudustest oli kasvu märgata üksnes Keilas.

Uue koguduse ootuses
Praostkonda lisandus uus kogudus – Saku –, mis ootab veel kirikukogu otsust EELKsse vastuvõtmise kohta. Avalduse iseseisva Saku koguduse loomiseks esitasid 12 liiget, koguduse ees seisab suur ülesanne – leida uusi liikmeid. Sinod võiski nüüd tervitada praostkonna noorima koguduse esindajaid enda hulgas.
Ka täienesid praostkonna vaimulike read, Keilas on abiks 20aastase hõimurahvaste teenimise kogemusega Juha ja Anu Väliaho, kes on käivitanud Keila koguduse filiaali Sauel, linnas, kus seni puudus luterlik kirik. Rapla kogudust teenib diakon Kalle Kõiv, kes loodab ka pärast Mihkel Kuke Vancouverist naasmist töötuks mitte jääda.

Lapsed on kaasatud
Seitsmes koguduses tehakse lastetööd. Sinodil meenutati hea sõnaga mullu kevadel toimunud lastepäeva ning advendipäeva. Lastetöö juhendajaid on koolitatud Nissis ja usuteaduse instituudis korraldatud õppepäevadel. Praostkonna lastetöös osales 208 last 30 õpetaja juhendamisel.
Noortetööd tehakse Sakus, kus on loodud gospelkoor; kord kuus korraldatakse Emmause missat. Risti koguduse jaoks on uudne noortetöö koostöös Århusi kogudusega Taanist. Rannamõisa koguduses toimuvad kaks korda kuus noorteõhtud ja koos käib ülistusbänd.
Aasta jooksul ei jäetud praostkonnas hooletusse koguduste maise vara eest hoolitsemist. Nissi kogudusemaja juurde rajatud laste mänguväljakut kasutab ka kohalik lasteaed.
Koguduse tööd tunnustati valla aastapreemiaga ning vaimulike konverents valis õp Lea Jants-Ylöneni aasta vaimulikuks. Kogudusele teeb aga muret neile kuuluva rohumaa niitmine külakeskuses – see käib üle jõu.

Kogudus andis välja raamatu
Keila kogudus on rõõmus, et koostöös PRIAga on valminud kirikumõisa restaureerimise projekt. Risti kogudusemajas lõppes remont, välja ehitati maja teine korrus ja korrastati allkorruse ruumid. Kui ka kiriku remont on ühel pool, siis jõuab rohkem pühenduda sisulisele tööle, tõdes õpetaja Annika Laats.
Kuid Järvakandi kogudusele teeb muret kiriku korrashoid, elekterküte on muutunud järjest kallimaks ning väike kogudus elab sisuliselt välistoetustest.
Ainulaadne oli aasta Paldiski koguduse jaoks. Kiriku 170. aastapäevaks valmis raamat «Piiskopi ja keisri kaitse all», mis on esimene ülevaade koguduse ja kiriku elust selle loomisest tänapäevani.
Et EELKs on veel kestmas valimiste periood, valiti sinodi poolt praostkonda kirikukogul esindama diakon Kalle Kõiv (Rapla), Heikki Ylönen (Nissi) ja Sigrid Põld (Hageri). Praostkonna nõukogusse valiti õp Joel Siim (Harju-Madise) ja Agu Kaljuste (Hageri) ning revisjonikomisjoni õp Aare Kimmel (Rannamõisa), õp Merle Prass-Siim (Paldiski) ja Raivo Erm (Rapla)
Kokkuvõtteks võib tõdeda, et Lääne-Harju praostkonna kogudused on kõik teinud tublit tööd ja sinod paigalseismise pattu ei täheldanud.
Joel Siim,
Harju-Madise koguduse õpetaja