Pronkssõduri saatus lahtine

Tallinna volikogu esimees kutsus kokku ümarlaua, et arutada Tõnismäe pronkssõduri edasist saatust.

Ümarlauast võttis osa 27 erinevat organisatsiooni, mittetulundusühingut ja parteid, kokku 70 esindajaga, teiste hulgas kolm usuorganisatsiooni: luteri ja katoliku kirik ning Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kirik.

Tallinna praostkonda esindanud praost Gustav Piir märkis, et toimunud ümarlaual said sõna seisukohavõtuks kõik kohalviibijad, mistõttu kujunes esimene kohtumine peamiselt rääkimiskoosolekuks. 

Ligi kaks tundi kestnud koosolekul lepiti kokku ümarlaua kodukorras, kuulati ära osavõtnute seisukohad ja lepiti kokku lähtekohad ühisele seisukohale jõudmiseks.

Arvamused Tõnismäe pronkssõduri saatuse kohta jagunesid kolmeks: säilitada monument muutmata kujul praegusel asukohal, teisaldada monument kesklinnast kuhugi mujale ja kujundada monument ümber kõiki Teises maailmasõjas langenuid mälestavaks memoriaaliks.

Gustav Piir on seisukohal, et sõjahaudade ümbermatmise idee on kindlasti õige, sest haudade praegune asukoht suure tee ääres liiklusrohkes kohas ei ole kindlasti sobiv. Ümbermatmine peaks seejuures toimuma väärikalt. Praost on seisukohal, et kui sõjahaudade osas on sobiv lahendus leitud, võib pronkssõduri sobivamasse kohta ümber paigutada.

Gustav Piir loodab, et uus ümarlaua koosolek 12. septembril tuleb tegusam ja annab edasiseks selgemad vastused.

Meeli Pärtelpoeg