Tulemus sünnib maa ja taeva vahel

Kuue sajandi vanuse Väike-Maarja kiriku jaoks sai oluliseks daatumiks 1. juuli, mil peapiiskop Andres Põder pühitses tänujumalateenistusel pühakoja uue tornikiivri.

Päikselisel pühapäeval oli kirikuõu rõõmsat jutuvada täis: koguduseliikmed, alevirahvas ja külalised ootasid kaks aastat tagasi 8. augustil möllanud tormi tõttu alla kukkunud tornikiivri taastamistööde lõppu, mis päädis pühitsemise ja tänujumalateenistusega.
Kadrina kirikukoor võttis viisi üles ja kohaletulnud jälgisid, kuidas peapiiskop Andres Põder, Viru praost Peeter Kaldur, abipraost Tauno Toompuu ja hooldajaõpetaja Enn Salveste pastoraadi juurest kiriku poole sammusid. Ikka veel sagis energiline juhatuse esimees Heli-Liivia Komp ringi, et kõik ideaalselt sujuks. Oli pidulik ja soe tunne. 

Viibutav sõrm
Ilmselt oli kirikuaias palju rahvast ka siis, kui 16. mail tõsteti kraanaga oma kohale tornikiiver ja 28. juunil kullatud tornimuna koos ristiga. Nüüd tänati ehitajaid ja Jumalat, kes kõigel sündida on lubanud – nii torni langemist kui ka selle tõusmist, nagu tornikiivrit pühitsedes ütles ülemkarjane.
Jutluses märkis praost Kaldur, et Jumal on aidanud erinevate inimeste ja ühenduste kaudu kerkida uuel tornikiivril, mis viibutab nüüd justkui Jumala sõrm ja koputab ehk mõnegi südamele. Tänusõnu jagas õpetaja Enn Salveste, riigikogu liige Marko Pomerants meenutas oma nõutust, kui ta tormiõhtul kiriku juurde jõudis (aastal 2010 siseminister – R. P.), ja kinnitas: «On äge, et oleme uue torniga hakkama saanud.»
Tänati assessor Mati Maanast, muinsuskaitseametit, Kaitseliitu ja kõiki abistajaid. «Tornikiivri püstitamine puudutab kogu Eesti rahvast, kes on palvetanud ja toetanud. Arvan, et jagatud rõõm on mitmekordne. Suur tänu kõigile, kes on seda rõõmu jaganud ja torni valmis teinud,» lausus Eesti Kirikule peapiiskop Põder.
Ta meenutas, et sattus Väike-Maarja kirikusse 1976. aastal, kui oli teel oma esimesse kogudusse Viru-Nigulasse. Kogudust teenis toona praost August Laumets, kes oli Väike-Maarjas hingekarjane poolsada aastat (1941–1991).

Ämblikmees ja teised
Kogudus on eriliselt tänulik restaureerimisfirmale Rändmeister, kes õnnetusjärgsetest päevadest alates appi tuli. Heli Komp ütleb, et tegu on tublide töömeestega ja ta ootab neid tagasi kirikule uut katust panema.
Firmajuht Juhan Kilumets loetleb põhimeeskonna tegijaid: puusepad Viktor Erm ja Kalev Kuusksalu, plekksepp Harri Jõemees, risti ja kuuli valmistanud sepp Rein Mõtus, projekteerija Ain Pihl. Oma komplimendid ütleb ta tohutu energiaga heale korraldajale ja lahkele vastuvõtjale ehk esimees Heli Kompile.
Viimane naerab, kuidas lapsed plekksepa Ämblikmeheks ristisid. Nimelt pani ta tornikiivrile pleki peale maa ja taeva vahel rippudes. Ehituse järelevaataja rollis oli Einar Kaldam. Üle 120 000 euro maksnud tornikiivri ehitus rahastati põhiosas pühakodade programmi ja kultuuriministeeriumi kaudu.
Jääb koos peapiiskopiga rõõmustada, et siinne kirik on läinud aastatega järjest ilusamaks ja kogudusse on peale tulnud uus põlvkond. «Nooruslikkust ja teotahet on tänagi näha. Kogudus kasvab koos torniga,» avaldas ta lootust.
Rita Puidet