Usuteaduse instituut saab rakenduskõrgkooliks

EELK XXVIII kirikukogu otsustas 23. augustil oma erakorralisel 5. istungjärgul, et EELK Usuteaduse Instituut (UI) reorganiseeritakse rakenduskõrgkooliks. See otsus loob võimaluse riiklikult tunnustatud kõrghariduse andmiseks ja eeldused koostööks teiste teoloogiliste kõrgkoolidega.
Kirikukogu erakorralist istungjärku avades ütles peapiiskop Andres Põder, et ollakse kogunenud arutamaks väga tõsise küsimuse – usuteaduse instituudi reorganiseerimise üle.
Ta juhtis tähelepanu sellele, et ühest õiget otsust ei ole tehtud ei UIs, konsistooriumis ega SA EELK Usuteaduse Instituudi nõukogus. Instituudi tuleviku üle saab otsustada ainult kirikukogu, sest see otsus puudutab kirikut kõige laiemas mõttes. Peapiiskop rõõmustas, et istungjärgust osavõtt oli arvukas.
Usuteaduse instituudi ette kerkisid probleemid edasise tegutsemise kohta kevadel, kui Eesti kõrghariduse kvaliteediagentuuri (EKKA) hindamisnõukogu otsustas instituudis doktoriõppele luba mitte anda. Põhjus: doktoriõppe läbiviimiseks vajalikud ressursid ja jätkusuutlikkus ei vasta nõutavale tasemele. See tähendab aga UI kui eraülikooli staatuse lõppemist.
Kirikukogule esitati UI tuleviku kohta kolm eelnõu varianti: kaks kirikuvalitsuselt, kolmanda eelnõu esitasid kirikukogu liikmed Enn Auksmann, Villu Jürjo, Tiit Kuusemaa, Ivo Pill, Illimar Toomet ja Veiko Vihuri.
Kiriklikuks koolituskeskuseks
Esimeses variandis nähti ette UI tasemeõppe andmise lõpetamist, mis oleks sisuliselt instituudi likvideerimine. Kirikusisese koolituse ja täiendusõppe andmiseks loodaks koolituskeskus. Ka vaimulike ettevalmistamine võiks jätkuda, kuid see jääks ilma riikliku tunnustuseta.
Kokkuleppel Tartu ülikooli usuteaduskonnaga saaks aga suunata rahalisi vahendeid koostöö tugevdamiseks ülikooliga, nt taastada luterlik õppetool, toetada õppepraktikat, anda stipendiume jm.
Rakenduslikuks kõrgkooliks
Konsistooriumi esitatud teine eelnõu variant nägi ette UI reorganiseerumist rakenduskõrgkooliks ehk riiklikult tunnustatud kõrghariduse andmise jätkumist. Samuti säiliks võimalus teiste teoloogiliste õppeasutustega koopereerumiseks.
Rakenduskõrgkoolil on õigus taotleda endale ka magistriõppe eriluba ja selle kooli lõpetanud saavad astuda teiste kõrgkoolide magistriõppesse.
Kõrgem usuteaduslik seminar
Kuue kirikukogu liikme eelnõu järgi oleks UI tegevus lõpetatud ning väljapoole Tallinna asutatud kõrgem usuteaduslik seminar, tagamaks iseseisvuse vaimulike ettevalmistamisel. Riiklikku tunnustust sealjuures vältimatuks ei peeta. Seminari loomisel pöörataks erilist tähelepanu õpilaste ja õppejõudude vaimulikule kasvamisele. Otsitaks koostöövõimalusi kõrgkoolidega.
Eelnõu ei unustanud kirikumuusikuidki, kelle ettevalmistamiseks peaks vastav asutus ellu kutsutama või mõne partneriga koostööd tehtama. Eelnõu autorid tegid ettepaneku muuta kogu rahastamispoliitikat, et õppimine oleks seminaris tasuta. Raha saaks UI maja müügist või rendituludest. Ka oleks õppimine väljaspool Tallinna odavam.
Valik kolme vahel
Kolm võimalust, mis kujundaksid alates 1. jaanuarist 2012 usuteaduse instituudi tulevikku, olid kirikukogu ees ja pakkusid aruteluainet mitmeks tunniks alates sellest, kui palju siis maksab üks õppekoht UIs, kuni selleni, kui palju meil on vaimulikke üldse vaja.
Assessor Ove Sander nimetas, et ühe üliõpilaskoha maksumus on olnud 20 967 krooni aastas. Peapiiskop lisas, et lähemas tulevikus vajab EELK palju uusi vaimulikke, sest põlvkondade vahetus on tulemas.
Marko Tiitus küsis, miks puudub kirikuvalitsusel oma seisukoht, kas alternatiiveelnõude esitamine on teadlik. Peapiiskop kinnitas, et see on teadlik. Kui vabariigi valitsuse ettepanekud esitab koalitsioon, siis kes on kirikukogu koalitsioon, küsis peapiiskop.
UI rektor Randar Tas­muth rõhutas, et instituudi majandusliku jätkusuutlikkuse tagamine vajab parandamist. Ta lisas, et rakenduskõrgkoolina peab oluliselt suurenema praktika osa õppekavas, mis tähendab koostööd partneritega ja praktikabaaside loomist.
Ove Sander rõhutas kolme tulevikusuunda: piisava arvu sobivate vaimulike koolitamine, kiriku ideoloogia jätkumine ja haritud vaimuliku kuvandi üleval hoidmine. «Meie antav haridus peab muutuma kiriklikumaks ja praktilisemaks,» rõhutas ta.
Tartu ülikooli usuteaduskonna dekaan Riho Altnurme märkis, et ülikool soovib jätkata UIga koostööd ja ükski otsus seda ei muuda. EELK on TÜ usuteaduskonna suurim partner, peapiiskop on ülikooli kuratooriumi liige. Kirik võiks taas avada usuteaduskonnas luterliku õppetooli.
Koostöövõimalusi kiriku ja ülikooli vahel on palju. Dekaan ütles, et TÜ avatud ülikoolis peaks avama teoloogia magistriõppe, siis saaks magistrikraadi ka töö kõrvalt omandada.
Lähitulevikus vaja lisaraha
Instituudi ümberkorraldamine ja konkurentsivõime säilitamine nõuab igal juhul lähitulevikus lisaraha, olgu otsus milline tahes. Rakenduskõrgkooli eelnõus on näiteks nimetatud UI nõukogu poolt välja pakutud summaks 100 000 eurot.
Kantsler Urmas Viilma vaagis võimalusi, kust raha leida, kas allasutuste raha ümber jaotades (oleks väga valus lahendus), välispartnerite abile lootes (ei ole perspektiivikas), UI maja müües või rentides (see võtab aega).
Viilmal oli ka üks värske teade, n-ö jumalik juhtimine: nimelt saab konsistoorium ühe päranduse, mille eest saaks katta UI kolme aasta kulud. Et uudis alles väga värske on, ei saanud kantsler seda täpsemalt avada. Finantsküsimused tulevad päevakorda kirikukogu sügisistungjärgul.
Sõnavõttudes sooviti kooli tegevuse jätkumist, tunti muret, et liiga kiiresti otsustama peab, leiti, et puudub üldse arusaam, millist haridust kirikul vaja on, rõhutati, et riiklikult tunnustatud diplom on hädavajalik, sooviti tihedamat koostööd Tartu teoloogia akadeemia ja TÜga. Ent kaheldi ka, kas me peame üldse rääkima õpetaja magistrikraadist, kui meil on kirikud tühjad ja lagunevad.
Hääletamine otsustati teha salajane; kui esimeses voorus üks variant üle poole hääli ei saa, siis teha teine voor. Kirikukogu liige sai anda ainult poolthääle, vastu ega erapooletuid hääli sel hääletusel ei olnud. Valik oli, kas UI
1) likvideerida ja teha asemele koolituskeskus,
2) reorganiseerida rakenduskõrgkooliks,
3) likvideerida ja luua asemele kõrgem usuteaduslik seminar.
Esimese vooru tulemused: 1) 8 poolthäält, 2) 19, 3) 16 häält.
Teises voorus valiti rakenduskõrgkooli ja seminari vahel. Tulemus: 22 poolthäält rakenduskõrgkoolile ja 21 poolthäält seminarile. Nii oli ühe häälega otsustatud, et instituut jätkab tööd rakenduskõrgkoolina.
Haridus on koostöö
Peapiiskop Andres Põder ütles kirikukogu tööpäeva lõpetades: «Töötame siis üheskoos edasi, et me suudaksime saada võimalikult suure üksmeele, sest ühehääleline erinevus valimistulemustes ütleb tegelikult, et mõlemaid aspekte on väga tähtis arvestada.
Ühelt poolt me tahaksime olla ühiskonnas aktsepteeritud kõrghariduse andjad. Teiselt poolt peegeldab see seda, et meie teoloogiline haridus peab omama sügavat vaimulikku sisu, spiritualiteeti, suutlikkust teha jumalariigi tööd kogudustes, praktilises elus.
Minu üleskutse on: ükskõik, mil moel me formuleerime oma haridust, on haridus alati koostöö. Sooviksin rohkem meeskonnatööd, eestpalvet ja toetust neile, kes oleksid nõus võtma õppejõu ülesanded, ja et meil oleks palju üliõpilasi.»
Tiiu Pikkur

Kommentaar
Kas jäite kirikukogu otsusega rahule?
Randar Tasmuth, usuteaduse instituudi rektor:
See on väga õige otsus, kuna püsima jääb kõik see suur töö, mida väga paljud inimesed on pika aja jooksul teinud. Muidugi ka koostöövariant Tartu ülikooliga oleks jätnud ju üsna mitmeski asjas meie potentsiaali alles. Kolmas variant – seminari loomine – oli kahjuks ainult puhas idee, mis paberile pandud, ilma mingite arvutusteta, et sellest midagi võiks tulla.
See tähendab, et me tegelikult hääletasime kahe nähtava ja ühe nähtamatu variandi vahel. Mina usun, et kõigil peaks olema kindlustunne, et mis on siiani toiminud, seda saame parandada ja reformida. Parandada saab seda, mis on olemas ja hea, seda saab teha veel paremaks. Mina olen tänase otsusega rahul, sest UI jätkab kõikide toimingutega peale doktoriõppe. Ja me saame kõiki siin täna tehtud ettepanekuid ja mõtteid edaspidi kindlasti kasutada.
Tänane otsus on ka teade haridus- ja teadusministeeriumile, et oleme otsustanud end rakenduskõrgkooliks reorganiseerida. Loodame kõik formaalsused selle aasta sees korda teha, et taas üliõpilasi vastu võtma hakata. Teoloogia magistriõpingutele EKKA hindamiskomisjoni antud positiivne hinnang on ka aluseks loa taotlemisel magistriõpingutega jätkamiseks.

Ove Sander, assessor:
Pean kirikukogu istungit üldiselt hästi kordaläinuks. Positiivsena nimetan kirikule eluliselt olulise haridustemaatika põhjalikku arutelu ning loomulikult ka lõpptulemust. Olen olnud seda meelt, et UI rakenduskõrgkoolina võiks praegu kõige paremini teenida kiriku koolitusvajadusi. Pean siinkohal eriliselt silmas hariduse praktilist ja kiriklikku suunitlust. Ka istungist väga hea osavõtt oli kiiduväärt.
Taunitavaks pean aga nn kolmanda alternatiivi esitamist. Selle eelnõu puhul ei olnud probleemiks ettepaneku vähene läbimõeldus ega ka pakutud lahendusvariandi enda võimalikud küsitavused. Põhiprobleem on selles, et UI kui terviku likvideerimiseks – mida antud eelnõu ette nägi – puudub nii õiguslikult kui sisuliselt kvalifitseeruv alus. Loodan, et valdav osa selle eelnõu poolt hääletanutest tegi seda mingi mõtlemisvea või emotsiooni ajel ega andnud endale tegelikult aru, millisesse kaosesse võinuks positiivne hääletustulemus meie kirikliku hariduse vähemalt mõneks ajaks juhtida.
Sellele episoodile vaatamata oli tegu positiivse kogemusega. Eriti peaksime kirikuvalitsuses ja UIs väärtustama saadud konstruktiivset kriitikat ning sellega arvestama, kui soovime jätkata niisuguse haridussüsteemi rajamist, millel oleks üldkiriklikku kandepinda. Kõik see tegevus peab arusaadavalt olema saadetud palvest, meeleparandusest, Jumala juhtimise ja õnnistuse otsimisest.

Millised argumendid võisid kallutada enamikku hääletama vastuvõetud otsuse poolt?
Mihkel Kukk, Rapla koguduse õpetaja, kirikukogu saadik:
Minu südametunnistus küll ei lubanud oma alma mater’ile vett peale tõmmata. Veenvalt mõjusid ka kirikuvalitsuse liikmete argumendid ning soovitus, et tuleks siiski jätkata. Üks asi on vana rabinal maha tõmmata, aga hoopis teine midagi uut üles ehitada. Ma ei pea õigeks vana kaevu kinniajamist, enne kui pole selged uue kaevu rajamise üksikasjad: kes kaevab, kuhu kaevatakse, kes hakkab vett jagama ning kas see vesi on ikka puhas või puhtam olemasoleva kaevu omast.
Kaalukausil oli uue kooli rajamine «metsa». Minu hinnangul on see emotsionaalne idee, millega seondub rohkem segast kui kindlat. Üliõpilasi võib ju tulla, aga kes hakkab õpetama? Ei saa üksikute kriitikat aluseks võtta nii olulise sammu astumiseks.

Miks otsustasite kirikukogule minna UI küsimuses oma eelnõuga, mis kaotas napilt ühe häälega konsistooriumi poolt ettevalmistatud eelnõule?
Illimar Toomet, Märjamaa koguduse õpetaja, kirikukogu saadik:
Eesmärk oli pakkuda kiriku vaimulike koolitamiseks alternatiivne võimalus. UI on kiriku peamine hariduse andja, mis mõjutab kõiki tegevvaimulikke läbi pastoraalseminari ning täienduskoolituse. Aja jooksul on süvenenud veendumus, et väljakujunenud süsteem vajaks muutusi.
Selle eelnõu koostajad on veendunud, et kaudselt tähendab see muudatust kiriku kui terviku jaoks. Eelnõu rõhutas taolise teoloogiahariduse andmist, kus teadmiste andmise kõrval rõhutataks spiritualiteeti. Seda soosiks, kui rajatav kool asuks Tallinnast ja teistest Eesti linnadest eemal. Kirikukogul kasutati terminit «suletud õppeasutus», mis on siiski eksitav, kuna õppureid ei suleta ju müüride vahele ning ei jagata linnalube. Mõte on viia õpet läbi teatud eraldatuses, näiteks mõnes maapastoraadis, kus oleks võimalik korraldada lisaks teadmiste andmisele regulaarseid palvetunde ja vaimulikke harjutusi.
Tundus, et ka meie ettepaneku vastu hääletajate hulgas oli neid, kes seda suundumust sisuliselt pooldavad. Öeldi välja, et võib-olla oleks hea jätkata usuteaduse instituudiga enam-vähem senisel kujul, et teha ettevalmistusi nende muudatuste jaoks, mida ka meie eelnõu taotles.