Koos saab muuta unistusi teoks

5. aprillil leidis EELK Misjonikeskuses taas aset misjonäride päev.
Misjonikeskuses on tavaks saada kaks korda aastas kokku Soome misjonäridega, keda meie kirik on siia kogudustesse tööle kutsunud. Misjonäride päeval tehakse juttu keskuse tegevusest ja plaanidest, aga olulisim on välismaalaste tagasiside: kuidas nad meie keskkonnas ennast tunnevad, kuidas töö on edenenud ning millist nõu ja abi vajatakse. Tähtis on ka infovahetus: mitmest misjoniseltsist pärit misjonärid ei pruugi üksteise tegemistega kuigi hästi kursis olla.
Misjonikeskuse juhataja Leevi Reinaru sõnul peaks misjonär tundma end meie koguduses mitte erilise nähtusena, vaid teistega võrdse töötegijana, kes täidab koguduse ja misjonikeskuse poolt kokkulepitud tööülesandeid ning on oodatud koguduse töötegijate koosolekutele.
Misjonärid on kogudustes sageli pioneeride rollis, täites ülesandeid, milleks meie inimestel napib kas kogemust või lootusrikkust, et ilusad mõtted tõesti teoks saada võivad. Nii on nad viimasel aastal algatanud näiteks meesterühma tööd ja leinagrupi kooskäimist, organiseerinud praostkonnaülest lastetöötajate koolitust, koondanud venekeelse kogudusetöö tegijaid ning lükanud käima omalaadse liturgiaga Tooma missad.
Misjonäride eestvõttel ollakse rajamas kogudust ning ülekirikulist noorte piibli- ja misjonikursust, nõu on antud meie kiriku misjonistrateegia koostamisel ning Eestist väljaläinud misjonäride toetamisel.
Soome kiriku töötegijad julgevad unistada, sest nad on näinud paljude Eestis võimatuna näivate asjade võimalikkust mujal. Siin tunnevad nad enim puudust toetavast osadusest, kokkusaamistest ja infovahetusest koguduste töötegijate vahel, mis on igasuguste õnnestumiste üheks eelduseks.
Praegune Soome misjonäride rohke kohalolu meie kirikus lõpeb juba järgmisel aastal, kui mitmetel saab käesolev teenimisperiood läbi ning tuleb pöörduda kodumaale. Samas on lootust, et juba sügisest saavad misjonäride read täiendust spetsialistide näol Norrast.
Seniks soovime jätkuvat Jumala õnnistust Titta Hämäläinenile, Kirsti Malmile, Juhani Pörstile, Kari Tynkkynenile ning perekondadele Keskinenile, Lappalainenile, Repole, Ruotsalale ja Seppäläle.
Palume jätkuvat Kristusesse kasvamist ka meile endile, et suudaksime ise tuua mitmekülgset tervenemist nii Eesti kogukonda kui ka kaugemale. Näeme ju Soome sõprade pealt, et head unistused võivad saada tõeks.
Piret Riim