Kristlaste arv kasvab võimsalt Aasias ja Aafrikas ning kahaneb Euroopas

2005. aastal on kristlasi 33,1% kogu maailma rahvastikust ehk 2,135 miljardit inimest. Eelmisel aastal oli kristlasi 32,9%.
Kristlaste arv kasvab võimsaimalt Aasias (aastane kasv 2,64%) ja Aafrikas (aastane kasv 2,36%). Kristlaste arv langeb ainult Euroopas – aastane muutus on -0,04 %. Arvuliselt on kristlasi siiski kõige rohkem Euroopas – kokku 531 miljonit inimest. Ladina-Ameerikas on kristlasi 511 miljonit, Aafrikas 389 miljonit, Aasias 344 miljonit, Põhja-Ameerikas 226 miljonit ja Okeaanias 22 miljonit.
Kristlastest on selgelt enim roomakatoliiklasi (1,118 miljardit). Erinevatesse
nelipühilaste ja karismaatikute rühmadesse kuuluvaid kristlasi on kokku 588 miljonit. Nendest osa kuulub tõsi küll sama-aegselt mõnda teise kristlikku kogukonda. Kolmanda rühma moodustavad niinimetatud «sõltumatutesse» kristlikesse kogukondadesse kuuluvad kristlased, seda eelkõige Aafrikas ja Aasias. Nendesse kuuluvaid kristlasi on 426 miljonit.
Protestante on maailmas 375 miljonit, nendest luterlasi umbes 66 miljonit. Ortodokse on 219 miljonit ja anglikaane 79 miljonit.
Kristluse järel on enim pooldajaid islamil – 2005. aastal on moslemeid 20,4% maailma rahvastikust ehk 1,313 miljardit. Järgnevad hindud (870 miljonit ehk 13,5% maailma rahvastikust) ja mitteusklikud (768 miljonit ehk 11,9%). Juute on 15 miljonit ehk 0,2%.
Veel evangeeliumiga ligipääsmatute inimeste arvuks hinnatakse 27,9% maailma rahvastikust ehk umbes 1,8 miljardit.
Andmed pärinevad igal aastal ilmuvast usundite ja maailma misjoni arengusuundi ja statistikat puudutavast uuringust, mille on läbi viinud David B. Barrett, Todd M. Johnson ja Peter F. Crossing. Uurimus avaldati 21. korda.
Tõlkinud Margot Vent
Allikas: Kirkon Tiedotuskeskus, 9.02.2005