Õpetajate Konverents lahkas kuulutuskeskkonda

22. ja 23. jaanuaril toimus Sangaste lossis tänavune EELK Õpetajate Konverents. Koos külalistega oli osalejaid kokku 92.
Konverentsi juhatuse esimehe Avo Kiire sõnul seadsid korraldajad endale kaks eesmärki. Esmalt otsiti teema, mis leiaks kandepinda koguduse elus ja praostkonna tasandil ning käsitlemist terve aasta jooksul. Teiseks püüti päevakorda mitte üle koormata: üks teema ja rühmatööd.
Miks tänavu Sangastes? Konverentsi juhatus kavandas kokkusaamist Lõuna-Eestis ja Sangaste osutus heaks lahenduseks, kuna siin olid täidetud vajalikud tingimused: konverentsiruum, ööbimisvõimalus, toitlustamine ja sobiv hind. Oma roll oli valikul ka hoone aural.
Konverents algas armulauajumalateenistusega Sangaste lossi suures saalis. Kohalik õpetaja Ivo Pill ja diakon Enno Tanilas jagasid armulauda poolesajale kolleegile. Pastorite laul käis võimsalt üle klaverisaatest ja laulu tempo kippus saatjast isegi ette minema. Erilise rõõmuga tervitati endi keskel auväärset ametivenda, enamuse tänaste vaimulike õpetajat emeriitprofessor dr Evald Saagi, kel 14. detsembril möödus 60 aastat ordinatsioonist.
Aktuaalne teema
Konverentsipäeva esimese poole täitsid kaks teemakohast ettekannet. Leedu Klaipeda evangeelse fakulteedi praktilise teoloogia õppejõud ja Vilniuse ingliskeelse koguduse õpetaja Arden Haug rääkis kuulutuskeskkonnast Euroopas ameeriklase vaatenurgast.
Usuteaduse Instituudi (UI) süstemaatilise teoloogia õppejõu dr Arne Hiobi intrigeeriv ettekanne kuulutuskeskkonnast Eestis äratas tormilise küsimustelaine, mis paisus sõnavõttudeks. Ettekanne maalis värvika ja kainestava pildi sellest, milline on kuulutuskeskkond kiriku ja milline ühiskonna poolt vaadates ning missugune on ühiskonna hoiak kiriku ja kiriku hoiak ühiskonna suhtes.
Õhtutundidel jätkati teema edasiarendamist viies töörühmas. UI dekaan lic theol Randar Tasmuth ja Tallinna Kaarli koguduse töötegija Signe Aus pidasid näidispiiblitunni teemal «Apokalüptika sünd ja tulevik Piiblis». Oikodoomika töörühmas otsiti konkreetseid lahendusi koguduse kasvuks. Teistes rühmades arutati praktilisi töövõimalusi, kuidas hõlmata kogudusetöös kogu kihelkonda; samuti kõrgharidusega koguduseliikmete eripärast kuulutustöös ja noorte autoriteetidest.
Teisel konverentsipäeval teemat jätkati. Kuuldu võtab kokku dr Haugi mõte, et kirik peaks ära kasutama iga võimalust, mida inimesed annavad sõnumi edasikandmiseks. Kiriku töötegijate osa on olla koos inimestega ja inimeste keskel. Pastor peaks suhtuma armastusega oma kogudusse. Kui meis nähakse Kristuse armastust, siis muutub ka meie jutt usutavaks.
Valmis leerikava eelnõu
Teise konverentsipäeva hommikul andis õpetaja Jaak Aus ülevaate värskest eelnõust «Leeritöö EELKs». Noorsootöö Keskuse (NTK) leeritöö toimkond on mitmeaastase töö tulemusena kokku seadnud materjali leeritöö põhimõtetest, eesmärkidest, pedagoogilistest ja teoloogilistest alustest, leeritöö vormidest ja kavandamisest ning leerikursuse üldkava. See on esimene põhjalikum kiriklik dokument pärast sõda, mis koostatud leeritöö arendamiseks.
Leeritöö projektijuht Jaak Aus kutsus vaimulikke ja teisi leeritöös kaasategijaid materjali läbi töötama, mõttevahetust jätkama ja saatma toimkonnale tagasisidet 1. oktoobrini. Eelnõuvihikut on võimalik tutvumiseks küsida NTKst.
Konverentsiväline diskussioon
Konverentsi juhatus ei jaganud osalejatele teemakohaseid materjale ei enne konverentsi ega ka konverentsi ajal. Küll aga käis Internetis diskussioon õpetaja Joel Siimu algatusel. Küsimus seisnes selles, kas ja kuhu laulatustalituses paigutada abielu registreerimine – abiellumisakti vormistamine ja ettelugemine.
Liturgilise komisjoni esimees Tiit Salumäe juhtis konverentsil vaimulike tähelepanu sellele, et antud küsimuses on soovitused antud juba 1996. a ilmunud «Jumalateenistuste ja kiriklike talituste käsiraamatu» esimeses prooviväljaandes, kus on laulatustalituse uuendatud kord.
Akadeemilisus ja seltskondlikkus korraga
Õpetajate Konverents on ühelt poolt suunatud akadeemilisele diskussioonile, teisalt kannab ametiühingulist rolli. Praost Avo Kiire sõnul on viimane kujunenud vaimulikele järjest olulisemaks. Paljudele pastoritele on konverents praostkonna sinodi kõrval pea ainsaks võimaluseks omavahel kokku saada. Konverentsi tööpäevade vahele jäänud õhtut ja öötundegi kasutati aktiivselt ära. Kaks väikest sauna olid pidevas kasutuses hoolimata sellest, et soe vesi lõppes juba esimestel saunatundidel. Lossi söögisaalis ja tubades käis vilgas «rühmatöö» varajaste hommikutundideni.
Konverents lõppdokumenti ei vormistanud. Avo Kiire sõnul oli teema mõeldudki eneseharimiseks ja edasimõtlemiseks.
Konverentsi juhatuse liige õpetaja mag Ove Sander hindas kõrgelt konverentsil valitsenud armastusest ja osadusest täidetud õhkkonda ning arvukat osavõttu. Ove Sander loodab, et ettekanded ja rühmatööd andsid hea tõuke jätkamaks arutelu kiriku kuulutusvõimaluste ja -vahendite üle.
2003. aasta konverents korraldatakse Lääne-Eestis. Juhatus ootab juba nüüd ettepanekuid järgmise konverentsi teemadeks.
Peeter Paenurm