Toetus kogudustele tõuseb allasutuste arvel
/ Autor: Tiiu Pikkur / Rubriik: Uudis / Number: 4. detsember 2002 Nr 48 /
EELK XXVI Kirikukogu 3. istungjärk peeti 26. novembril traditsiooniliselt Usuteaduse Instituudis. Kirikukogu algas jumalateenistusega Tallinna Jaani kirikus.
Päevakorraküsimuste hulgas oli peamine EELK keskasutuste 2003. aasta eelarve seaduse arutelu. Majandusassessor Jaan Tammsalu ütles, et majandusnõukogu uuel koosseisul puudus ülevaade kiriku majanduslikust seisust ja seepärast otsustati ühise arusaamise kujundamiseks selgitada kiriku edasise arengu prioriteete. Eelarves on 15% võrra suurendatud koguduste toetusi ja 20% vähendatud allasutuste raha. Jaan Tammsalu kinnitas, et aeg, kui keskasutuste eelarve oli 34 miljonit krooni, on läbi, summa on kahanenud 12 miljonile. EELK-l on 20 kogudust, kus aastaks jätkub raha niipalju kui keskmisel pensionäril ja 20 kogudust elavad Eesti keskmise palgasaaja tasemel, mis kokkuvõttes tähendab, et 40 kogudust on majandusliku krahhi äärel.
Assessor Tammsalu kinnitas, et jutud kiriku pankrotist on kõvasti liialdatud: ehkki võlgu on 15 miljonit, on EELK-l 135 miljoni eest kinnisvara, mida ei kavatseta maha müüa. Ta pani kirikukogule südamele reservis olevat poolt miljonit mitte kasutama hakata.
2003. aasta eelarve planeeriti tasakaalus, kus aga jätkub eelneva kolme aasta suundumus tulude ja kulude vähenemise suunas. Palju on vähenenud konsistooriumi eelarve: võrreldes 2000. aastaga on kirikuvalitsuse kulud vähenenud 33,2% ja kantselei kulud 26,4%.
Arutelu käigus tehti mitmesuguseid ettepanekuid: soovitati eelarve projekt täies tükkis tagasi lükata, uuriti, miks üks või teine rida on just selline nagu see on. Praost Andres Mäevere arvas, et koguduste toetus on vaatamata kõigele ikka väga väike, praost Avo Kiir soovitas suurendada Õpetajate Konverentsi eelarvet. Jõhvi koguduse õp Peeter Kaldur küsis, kas Kirikukogu peab tegema kirikupoliitilisi otsuseid raha kaudu, kas allasutuste olemasolu on õigustatud jpm. Teisel lugemisel võeti 2003. a eelarve kahe muudatusega vastu: nimelt, ajaleht Eesti Kirik sai juurde 100 000 (õp Mihkel Kuke ettepanek) ja õpetajate konverents 11 500 krooni.
Kirikukogu kinnitas EELK eelarveseaduse muutmise seaduse, mille alusel on eelarvetaotluste esitamise tähtaeg nihutatud kuu võrra varasemaks: senise 1. septembri asemel 1. augustile. See annab majandusnõukogule rohkem aega läbirääkimiste pidamiseks.
EELK aruandluse seaduse päevakorrale võtmine oli tingitud eelmise seaduse vananemisest (1994). Praktiline elu nõuab lihtsustamist ja uute võimaluste lisamist. Eelnõu olulisemaid erinevusi on seitse, neist kaks – ametist lahkuva isiku aruandekohustus ja peakaplani, vikaar- ja reservvaimuliku aruandekohustus on päris uued teemad. Priit Humal esitas infotehnoloogia nõukogu ettepaneku statistilise aastaaruande täitmise kohta elektrooniliselt. See ei hõlma majandusaruannet, vaid puudutab jumalateenistusi, ametitalitusi jne ning hakkab kehtima 2004. aastast. Õpetaja Eenok Haameri ettepanekul jäeti seaduses nimetatud Eesti Evangeelne Vennastekogudus. Õp Haamer rõhutas, et vennastekogudus on siseministeeriumis omaette registreeritud ühendus, mis ei ole seotud EELKga; seega ei pea ta EELK-le aru andma. Parandus viidi sisse.
Tehti muudatus kirikukogu kodukorra seaduses, mille järgi asendatakse igal istungjärgul uuesti valitavad kirikukogu abijuhatajad alaliste (neli aastat) abijuhatajatega. Põhjus: saab paremini valmistuda kirikukoguks ja juhtimisvilumust juurde. Abijuhatajateks valiti assessor praost Andres Põder ja Tartu praostkonna saadik, justiitsministeeriumi asekantsler Priit Kama.
Kinnitati EELK seadlus perioodikaosakonna «Ajaleht» lõpetamise kohta, mis ei tähenda, et ajaleht Eesti Kirik enam ei ilmu. On asutatud sihtasutus Eesti Kirik, mis hakkab lehte välja andma alates 1. jaanuarist 2003.
Aplausi saatel kinnitas kirikukogu EELK Usuteaduse Instituudi rektoriks õp magister Allan Kähriku. Rektor valiti 12. juunil instituudi nõukogul koosolekul. Allan Kährik (s 1968) on õppinud Usuteaduse Instituudis ja välismaal, tal on rakendusteoloogia magistri kraad. Teeninud Audru, Sindi ja Tõstamaa kogudust.
Illimar Toomet ja Veiko Vihuri teavitasid EELK uue põhikirja ettevalmistamisest. Senine põhikiri (vastu võetud 1991 ja palju kordi muudetud) on kavas jagada põhikirjaks ja põhimääruseks. Põhikiri vastab kirikute ja koguduste seadusest ja teistest riiklikest õigusaktidest tulenevatele nõuetele ning võimaldab EELK registreerimist; määrab asutuste liikmete valimiste korra ja asutuste pädevuse õigustoimingute teostamisel. Põhimäärus hakkab reguleerima kiriku sisest töökorraldust. Uue põhikirja esimene lugemine peaks olema kirikukogu 2003. a sügisistungjärgul, teine kevadel 2004. Põhikirja registreerimise tähtaeg on 1. juuli 2004.
EELK ja Põhja-Elbe Evangeelne Luterlik Kirik sõlmisid pärast pikki aastaid kestnud viljakat koostööd kirjaliku koostöölepingu 30. juunil sel aastal. Kirikukogu ratifitseeris lepingu.
Kirikukogu võttis vastu pöördumise Vene Föderatsiooni juhtkonna, maailma riikide ja kirikute poole seoses olukorraga Tšetšeenias. Kirikukogu kutsub Venemaa Föderatsiooni juhtkonda lõpetama sõjategevust Tšetšeenias ning leidma konfliktile rahumeelset lahendust. Samas mõistab kirikukogu hukka süütute inimeste vastu suunatud terroriaktid. Kirikukogu kutsub maailma riikide valitsusi, valitsusväliseid organisatsioone ja kirikuid kaasa aitama vägivalla lõpetamisele Tšetšeenias.
«Vägivald ei ole lahendus. Ka tšetšeeni rahval on õigus rahule ja inimväärsele elule,» lisab eelnõu algataja Veiko Vihuri. Pöördumine ei kutsu iseendast tunnustama Tšetšeenia iseseisvust, mis on poliitiline küsimus. Sõnavõttudes leiti, et kirik peaks reageerima eeskätt nendele valusatele küsimustele, mis ka meie avalikkust puudutavad. Sõda Tšetšeenias on meie ajakirjanduses laialdast kajastamist leidnud. «Selle pöördumisega täidab kirik oma prohvetlikku ülesannet valusatele kohtadele sõrm panna ja manitseda neid, kelle meelevallas on asju otsustada,» ütles Saarte praosti kt mag Veiko Vihuri.
EELK XXVI Kirikukogu 3. istungjärk lõppes peapiiskop emeeritus Kuno Pajula peetud õhtupalvusega. Kirikukogu järgmine korraline istungjärk on 2003. aasta aprillis.
Tiiu Pikkur