Kirikud astuvad ühte sammu

27.–31. märtsini käis EELK valitsus visiidil Rootsi kuningriigis.
Peapiiskop Karl Gustav Hammari kutsel külastasid Rootsi Kirikut peapiiskop Jaan Kiivit, piiskop Einar Soone, assessorid Arne Hiob, Andres Põder, Tiit Salumäe ja Jaan Tammsalu, konsistooriumi peasekretär Tiit Pädam ning Usuteaduse Instituudi rektor Allan Kährik.
Ei ole sugugi tavaline, et delegatsiooni kuuluvad kõik kohal olevad assessorid, peasekretär ja UI rektor. Eesti ja Rootsi suhete puhul on aga põhjust meenutada lisaks ühisele ajaloole ka seda, et esimese EELK piiskopi Jakob Kuke seadis ametisse 1921. a Rootsi peapiiskop Natan Söderblom.
Sealt jätkusid regulaarsed kontaktid, mida ei suutnud katkestada isegi Nõukogude okupatsioon, sest Rootsi peapiiskop Olof Sundby (Rootsi peapiiskop 1972–1983) oli usupuhastuspühal, 31. oktoobril 1978 üks kõrgetest välismaa vaimulikest, kes osales Edgar Hargi peapiiskopiks pühitsemisel. Ka osutus Sundbyl võimalikuks jutlustada Tallinna Toomkirikus.
Rootsi oli aastakümnete jooksul oluline kui pagulaskiriku keskus – seal töötas E.E.L.K. Konsistoorium kuni peapiiskop Konrad Veemi ametiaja lõpuni 1990.
Viimati oli Eestis 2000. aasta oktoobris peapiiskop K. G. Hammar, kes valiti ametisse 1997.
Kiriku positsioonist
Tiit Salumäe sõnul tutvuti lähemalt Rootsi kiriku erinevate töövaldkondadega. Eriti huvitavaks ja elavaks hindas Salumäe mõttevahetuse diakooniauurimise instituudis, kus tegeletakse sotsiaaluuringutega. Tema sõnul on rootslaste saadud tulemused ühiskonna uurimisel olulised ka meile.
Kuna 2000. aasta algusest ei ole Rootsis enam riigikirikut, siis vaagiti vabaks rahvakirikuks ülemineku protsessi positiivseid ja negatiivseid külgi. Kui varem otsustas Rootsis tervet rida kirikukorralduslikke küsimusi riik, siis nüüd on kirikul voli otsustada oma asju ise. Rootsi kodanikud ei kuulu enam sünnijärgselt kirikusse, vaid saavad liikmeks ristimise kaudu.
Küsiti, kas praegu, kui ühiskond on jõudnud kriisi, läheb kirik riigile appi või distantseerub ning tegeleb ainult enda liikmetega. Veel mõtiskleti kirikuhoonete tähenduse üle tänapäeva inimestele, missuguseid assotsiatsioone tekitab inimestes näiteks kirikuhoone nägemine.
Rootsi kiriku ja ühiskonna olukorrast andis ülevaate peapiiskop K. G. Hammar, kes on muide meedias väga tunnustatud ja hinnatud ja kellega just Eesti delegatsiooni külaskäigu päevil ilmus Uppsala päevalehes leheküljepikkune intervjuu. Kõrge kirikupea on rootslaste seas pälvinud heakskiidu, kuna on suutnud hoida ühiskonnaga head kontakti.
Mitmetahuline nädalavahetus
Külaskäigu raamesse mahtus väljasõit Västerås’i, Uppsala naaberpiiskopkonda, kus meie delegatsiooni võttis vastu sealne piiskop Claes Bertil Ytterberg. Külastati kütkestavat ja hästi restaureeritud toomkirikut ja tutvuti piiskopkonna töötajatega. Västerås’i piiskopkonna töötajad rääkisid suure vaimustusega oma tööst ja hästi laabuvatest omavahelistest suhetest.
Üheks keskseks teemaks oli valitud teoloogilise koolituse korraldamine Rootsi kirikus. Reede hommikul toimus külaskäik Uppsala Pastoraalinstituuti ja pühapäeva õhtul käidi tutvumas Johannelundi teoloogilise kõrgkooliga, mille on lõpetanud Tiit Pädam ja Allan Kährik. Räägiti nii majandusprobleemidest (Rootsis on kõrgharidus seadusega kehtestatult tasuta) kui ka pastorite ettevalmistuse üksikasjadest, kuidas peaksid õppekavas jagunema erinevad ained, milline peaks olema pastoraalne ettevalmistus, kuidas saaks kirik häid töötegijaid. Loomulikult kuulus päevakorda kohtumine kohalike kaasmaalastega E.E.L.K. Uppsala koguduses.
Sõidu tippürituseks hindas Tiit Salumäe Uppsala toomkirikus toimunud jumalateenistuse, kus jutlustas peapiiskop Jaan Kiivit eesti keeles, rootsikeelne tõlge jagati kogudusele kirjalikult. Pealiturg oli peapiiskop K. G. Hammar, kontselebrandid Stockholmi piiskop Caroline Krook ja piiskop Einar Soone. Armulaua jagamises oli kaasatud lisaks Eesti delegatsiooni liikmetele ja Rootsi vastuvõtjatele ka E.E.L.K. Rootsi praost Ingo Tiit Jaagu.
Oodatakse kiriku koostööd
Kirikuvalitsuse esindajad kohtusid Rootsis Eesti Vabariigi suursaadiku Toomas Tiiveliga. Üheks teemaks kujunes pressis aegajalt käsitletud probleem, et Rootsi kalmistutel puhkab viimset und rida Eesti ühiskonnategelasi, teadlasi, kunstnikke, kirjanikke, kirikutegelasi jt. Nimetada võiks Johan Kõppu, Konrad Veemi, Jüri Uluotsa, August Reid, Gustav Suitsu, Marie Underit ja paljusid teisi.
Suurem osa haudu on praegu eeskujulikult korrastatud, osa põrme maetakse ümber. Teatavasti võib aga mõnekümne aasta pärast hakata haudadele peale matma ja nii võib ühel päeval ähvarda sama saatus Eesti tuntud isikute haudu. Arutleti, kas ja kuidas saaks kirik aidata probleemi lahendada. Suursaadik on selles küsimuses vestelnud Eesti riigisekretäri ja vastavate Rootsi ametiisikutega. Veel võeti kõneks Narva Aleksandri kirik, mille taastamisele lahe taga kaasa elatakse.
Kontaktid jätkuvad – juba selle aasta augustis külastavad Rootsi piiskopid Eestit.
Rita Pokk