Lihulas meenutati kunagist hiilgeaega

Reedel, 16. mail tipnes Saare-Lääne piiskopkonna 775. aastapäeva tähistamine ajalookonverentsiga Lihulas.
Möödunud aasta 27. detsembril ehk johannesepäeval kuulutati välja Lääne-, Saare-, Pärnu- ja Hiiumaad haarava endise Saare-Lääne piiskopkonna 775. aastapäeva tähistav aasta, mis kestab johannesepäevani. Kuupäev on valitud evangelist Johannese, piiskopkonna kaitsepühaku järgi. Idee tähistada 1228. aastal välja kuulutatud Saare-Lääne piiskopkonna, mille esialgseks keskuseks oli Lihula, tähtpäeva, pakkus välja Haapsalu Johannese koguduse liige Raul Tammet.
Ajalookonverentsile Lihulasse kogunes üle 200 huvilise: vaimulikke, ajaloolasi, ajaloohuvilisi üle Eesti ja Saksamaaltki. Konverentsil osalesid ka peapiiskop Jaan Kiivit ja Läti luteri kiriku peapiiskop Janis Vanags, Lääne maavanem Jaanus Sahk ja Lihula vallavolikogu esimees Jaak Kastepõld.
Ettekandega astusid kuulajate ette Aldur Vunk Pärnu Muuseumist, parun Dieter von Toll Saaremaa Rüütelkonna esindajana, Mati Mandel Eesti Ajaloomuuseumist, Riigikogu liige ajaloolane Tõnis Lukas, Juhan Kreem Tallinna Linnaarhiivist, Inna Põltsam Eesti Ajalooinstituudist ja peapiiskop Jaan Kiivit. Ettekannete sisuks oli muidugi Saare-Lääne piiskopkonna lugu: kujunemine, selle rüütelkond ja toomhärrad, vasallid ja ametnikud, tülid piiskopitooli ümber, 13. sajandi Lihula ja lõpetuseks kristlus Euroopa kultuuriruumis.
Konverentsi üheks osaks oli ekskursioon Lihula linnusemäele, mida juhtis ajaloolane Mati Mandel. Oli omaette vaatepilt, kui paarsada huvilist vihma ja külma trotsides läbi väikese Lihula kultuurimajast vanade varemete poole liikus, et kuulda tõelise entusiasti suust selgitusi kunagise piiskopkonna keskuse kohta.
Pika ja vaimuerksa päeva lõpetuseks oli 1876. aastal pühitsetud uues Lihula Eliisabeti kirikus kontsert-jumalateenistus. Jutlustas Läti peapiiskop Janis Vanags ja teda tõlkis Tallinna Püha Vaimu koguduse abiõpetaja Valdek Johanson, kaasa teenisid Lääne praost Tiit Salumäe, õpetaja Ants Leedjärv ja diakon Kaido Saak.
Teenistusel laulsid Haapsalu toomkiriku ansambel Michael Heckmanni juhatusel, Haapsalu koguduse segakoor ja Lihula koor Leale.
Selline konverents oli vajalik, et «vaadata tagasi ja teada saada enda kohta,» nagu tervituskõnes ütles Lääne praost Tiit Salumäe, «meie minevik on osa meie tänasest kultuurist.»
Rita Pokk