Usuteaduskond – ühtviisi hirmutav ja põnev

Esmaspäeval jagas dekaan Riho Altnurme kätte matriklid Tartu ülikooli usuteaduskonna uutele üliõpilastele.
Dekaani sõnul võetakse tänavu usuteaduskonda vastu rekordarv üliõpilasi ning seda tänu religiooniantropoloogia erialale tasulises magistriõppes. Käesoleval aastal laekus nimetatud erialale 20 avaldust. Bakalaureuseõppesse võeti vastu ligi 50 uut üliõpilast, neist üle poole riigieelarvelistel õppekohtadel.
Uute üliõpilaste seas on meesterahvad vähemuses. Esmapilgul pole ka tõsiusklike ristiinimeste hulk kuigi suur. Küll aga on palju rõõmsaid noori, kes on usuteaduskonda tulnud otse keskkoolipingist. Siia on neid toonud uudishimu ning soov mitmekülgselt head haridust omandada.
Üks esmakursuslastest, tallinlane Villu Lõhmus lisas, et temal on side usuteaduskonnaga tuttavate näol juba olemas. Usuteaduse muudab tema jaoks huvitavaks aine müstilisus: «Kui lähen kusagile, on kuri aura ümber – keegi ei tea, mida ma teen või mida ma tean.» Et ta veel kirikutest palju ei tea, on ta hakatuseks otsustanud kõik Tallinna kirikud läbi käia.Tartlane Ketlin Sirge alustab esimest ülikooliaastat samuti ootusärevalt. Kui tema ema kuulis tütre otsusest usuteaduskonda astuda, tekitas see temas vaid hirmu: «Aine on selline. Kardab, et pööran ära ja minust ei saagi enam asja.» Ajaloohuvilist Ketlinit ennast selline hirm ei vaeva. Õppida tahab ta eelkõige enda jaoks: «Tulevik on veel ebamäärane. Eks näis, millal koolides usuõpetajaid vajatakse.»
Ka Ott Kaselaan ei tea veel, mis temast pärast õpinguid saab: «Isa ütleb, et sinust saab kirikuõpetaja.» Praegu on tema side kirikuga napp: «Mu ema käis eile kirikus. Niipalju on.» Elvast pärit Oti esimene eelistus oli ajalugu, kuid talle tundus, et sinna said sisse ainult tüdrukud. Nii jäi temale usuteadus.
Võhmas keskkooli lõpetanud Reet Rass soovib edaspidi usuteaduse kõrval samuti ajaloo aineid võtta. Siiski oli usuteadus tema esimene valik.
«Huvitav, väga huvitav tundub.» Nii kinnitavad kõik.
Kristjan Luhamets