Käru kirik püsib tänu hoolitsusele

Eeloleval pühapäeval tähistab Käru kogudus jumalateenistusega kiriku pühitsemise 150. aastapäeva.
Midagi on meie väikses riigis valesti, kui ikka ja jälle tuleb kõneks, et üks või teine paik on ääremaa. Niisuguses ääre peal elamise seisus on aegu olnud Käru, ent ometi pole see sealset rahvast takistanud hoolimast oma kirikust ja uskumast jumalasõnasse.
Kingituseks kellamehhanism
Praostkonna vikaarõpetaja Andres Tšumakov, kes neliteist aastat tagasi Käru kirikus diakoniordinatsiooni sai, on 2009. aastast koguduse hooldajaõpetaja ametis oleva praost Teet Hanschmidti kõrval koguduse eluga tugevalt seotud. Tänujumalateenistusele on kutse saadetud poolesajale külalisele.
Lisaks Kõigeväelisele on kogudus tänulik paljudele: Närpese ja Jeppo sõpruskogudusele Soomest, peaminister Andrus Ansipile, kultuuriminister Laine Jänesele, restaureerija Tõnu Parmaksonile jt. Aastapäevateenistusele kutsutute hulgas on muidugi kirikuvalitsuse liikmed ja peapiiskop Andres Põder.
Pihi ja armulauaga jumalateenistusel on palutud jutlustada peapiiskopil, kaasa teenivad praostkonna vaimulikud ja Türi koguduse segaansambel. jumalateenistus algab kell 15.
Mida aga sünnipäevalapsele kingituseks viia? Koguduse juhatus on külaliste mure lihtsalt lahendanud, soovides kirikusse kellahelistamise mehhanismi. Tornikellade müügi ja paigaldusega tegelev Toomas Mäeväli on pakkunud mehhanismi hinnaks 42 000 krooni.
Selleks, et kell lisaks kiriklikele toimingutele kuulutaks Kärus õiget kellaaega, saab annetada EELK Käru koguduse kontole 1120135016, esimesed annetused on juba tehtud. «Minu mõte on alati olnud, et annetusega väärtustavad inimesed oma elupaika, aga ka elu,» ütleb Tšumakov.
Püha templi loost
Andres Tšumakov tutvustas 5. septembri jumalateenistuse järel kiriku aastapäeva puhul oma äsjailmunud raamatut Käru kiriku ajaloost. Ta kirjutab, et Kärus on saanud kokku Pärnu-, Harju- ja Järvamaa. Praegu kuulub Raplamaal asuv Käru kirik Järva praostkonda.
Ikka ja jälle on Käru jäänud keset Eestit ääremaaks, kus omal ajal oluline roll oli just köstritel, sest õpetaja jõudis Vändrast jumalateenistust pidama kord kuus ja suurematel kirikupühadel. Kui 1935. aastal oli õpetaja Gustav Karlsoni mälestuste järgi koguduses 3000 hinge, siis praegu on vallas 600 elanikku ja möödunud aastal oli koguduses 60 liikmesannetajat. Jumalateenistust peetakse kaks korda kuus.
Teadaolevalt oli kirik Käru mõisas juba 18. sajandi algusest. 1858. aastaks jäi pühakoda kogudusele kitsaks ja lõhuti järgmisel kevadel maha. Õpetaja Karl Körber öelnud tema mälestuseks: «Sul ei ole küll ühtegi au ega ilu, aga palju ilusaid palveid ja kõnesid on sinust peetud.» Oktoobris 1860 pühitseti samal kohal uus kirik.
Sajandaks sünnipäevaks sai jumalakoda uue sindlikatuse, torn kimmkatte ja pikihoone sinakashalli värvi.
Nelikümmend aastat hiljem oli katus oma aja ära elanud ja kogudus hakkas otsima võimalusi selle väljavahetamiseks. 2007. aastal käis kirikuga tutvumas kultuuriminister Jänes, ehitustööde leping sõlmiti 2007. aasta lõpul Parmaksoni firmaga.
Remondi ajal külastas kirikut peaminister Ansip, kes, hinnates kõrgelt sealsete inimeste hoolt, annetas katuse remondiks talle antud preemiaraha 50 000 krooni. Aasta tagasi lõppes katuse remont ja väike kirik Eestimaa südames teenib rahvast edasi. On põhjust tänada Jumalat ja häid inimesi.
Rita Puidet