Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

30 aastat Haapsalu toomkiriku taastamisest

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

30 aastat tagasi peeti taastatud Haapsalu toomkirikus jumalateenistus, mille kandis üle ETV (fotol). Seekord teeb 24. detsembril kell 17 ERR jõuluõhtu jumalateenistuse otseülekande raadios. Teenivad piiskop Tiit Salumäe, õpetaja Kristo Hüdsi, Teno Ilves, Toomkoor, dirigent Sirje Kaasik, organist Lia Salumäe. Esitatakse lastenäidend Maria Straussi ja Sirje Jätsa juhendamisel.

1990. aasta jõululaupäeval kutsus kellahelin üle paljude aastakümnete Haapsalu toomkirikusse jumalateenistusele.

Suursündmusest tegi otseülekande ka Eesti Televisioon, kes oli ärevuses ülekannet segada võivate Nõukogude sõjalennukite ja radarite pärast. Ülekanne õnnestus ja Haapsalu suursündmus jõudis tuhandetesse Eesti kodudesse.

Pärast II maailmasõda jäi toomkirik varemeisse. Kirikute rüüstamist ei peetud kuriteoks: kirikud kui väärnähtused tuli hävitada või siis leida neile uus funktsioon.

1950ndate lõpul toomkiriku kui unikaalse ajaloomälestise maine punavõimude silmis pisut mahenes. 1958. aastal pandi kirikule ja käärkambrile uus tsinkplekist katus, 1959. aastal paigutati kirikukell avalikkusele vaatamiseks muuseumi ette, 1959–1961 tehti Kalvi Aluve juhtimisel esimesed põhjalikud uurimis- ja projekteerimistööd. Toomkiriku erakordse akustika tõttu hakati plaani pidama selle taastamisest kontserdisaalina, suurele õuele pidi tulema laululava. 1971. aastal võeti selle kohta vastu ka ametlik otsus. 

1983. aastal valmisid komplekssed tööjoonised kirik-kontserdisaali ja selle abiruumide kohandamiseks-restaureerimiseks, peaprojekteerija Kalvi Aluve, konsultant Villem Raam.

20. detsembril 1989 loodi Lääne maakond ja maavanemaks valiti Andres Lipstok. 1990. a suurel reedel (mis siis oli veel tööpäev) kutsus ta nõupidamisele Jaani koguduse õpetaja Tiit Salumäe ja lepiti kokku, et toomkirik antakse üle kogudusele ning sama aasta jõululaupäeval on seal jumalateenistus. Aprillist detsembrini suudeti ära teha uskumatult palju, kuigi aeg oli väga vaene. Kirikuhoone taastamisprojekti oli vaja muuta vastavalt kiriklike talituste vajadustele. 

Põhilised probleemid olid orel, altar, kantsel ja kiriku pingistik. Tõnu Parmaksoni projekteeritud altar valmis Haapsalu kiviraiduri Jaak Põd­ra käe all Saaremaa dolomiidist. 1990. aasta 29. novembril toodi aastakümneid muuseumi ees seisnud kirikukell tagasi linnusesse ja vinnati torni. Oma õigele kohale toodi tagasi ka paljukannatanud ristimiskivi.

Üheks suureks unistuseks oli tegelikult ka suure kontsert­oreli ehitamine toomkirikusse. Esialgse väikese oreli asemele saadi ligi 10 aastat hiljem uus, mille kinkis kogudusele 1990. a Österhaninge sõpruskogudus. 

Toomkirik on saanud teisigi erakordseid annetusi. 1991. a tõmmati torni uus kirikukell, 1992. a emadepäeval pühitseti arst Heino Noore annetusena sündinud Emaaltar. 2004. a jõudis kirikusse tagasi 1944 kaotsi läinud keskaegse altari skulptuurigrupp „Minestanud Maarja“, 2008 tõmmati kellatorni kaks uut kella – 370 kg kaaluv Maarja ja 270 kg kaaluv Johannes. Sama aasta jõululaupäeval kinkis kunstiteadlane Jüri Kuuskemaa kirikule barokse 17.-18. sajandi krutsifiksi.

Allikas: Ülla Parase ülevaade Haapsalu toomkiriku taastamisest.

Eesti Kirik

Jaga