Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Tartu päevakeskused said omavahel tuttavaks

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

14. märtsil tähistas MTÜ Tartu Kristlik Kodu oma 18. sünnipäeva päevakeskuste-teemalise konverentsiga. Kohal olid kõigi Tartu päevakeskuste esindajad.

Kokkusaamise eesmärgiks oli üksteisega tutvuda ja kogemusi vahetada.

Kohtumise korraldas Tartu Teoloogia Akadeemia üliõpilane Merili Mänd, kes teeb lõputööd Tartu päevakeskuste töö efektiivsusest. «Kui selgus, et päevakeskuste juhatajad ei tunne üksteist peaaegu üldse, siis tekkiski mõte kokku saada,» sõnab Mänd.

Tagatud laste järelevalve

«Kuna tegemist oli esimese sellelaadse kohtumisega, oli see pigem tutvustav kui mingeid lahendusi pakkuv. Iga päevakeskuse esindaja rääkis ülevaatlikult oma asutuse prioriteetidest, tugevustest ning ka nõrkustest. Pikaajalisemaid töötajaid huvitasid uuemad lähenemisviisid ning nooremaid kogemused,» lisas Mänd.

Tartus tegutseb linnavalit-suse toel neli lepingulist päevakeskust, millel on kriminaalne preventatiivne eesmärk ehk soov lapsi tänavatelt ära saada. Päevakeskuste juures töötavad huviringid, kus arendatakse nii laste käelist tegevust kui ka sotsiaalseid oskusi, samas pakutakse ka sooja toitu. Teenus on peamiselt mõeldud vähekindlustatud või riskigrupis olevate laste peredele. Vanematele on meeltmööda see, et peale kooli on tagatud laste järelevalve.

Päevakeskused ei kao

Aktuaalne teema konverentsil oli võimalike pikapäevarühmade tekkimine koolide juures ning arutati, kuidas päevakeskuste tööd atraktiivsemaks ning vajalikumaks muuta.

Tartu linnavalitsuse lastekaitse peaspetsialist Sirli Peterson leiab, et niikaua, kui haridusosakond pole täpselt paika pannud võimalike pikapäevarühmade tekkimist, ei maksa ka spekuleerida päevakeskuste teenuse kadumise pärast.

«Kindlasti siis teenus muutub, aga selle täpset sisu ei oska muidugi öelda. Võimalus on, et kõik koolid pikapäevarühma teenust ei telli ning ilmselt ei rakendu see ka kõigis koolides,» selgitab Peterson.

Peterson võttis toimunud ümarlauast ka ise osa ning on veendunud selle vajalikkuses: «Normaalne on, et teenuse osutajad, saades ühesugust pearaha ja toetust linnalt, osutaksid võimalikult ühesuguse kvaliteediga teenust,» kuid lisab, et kuna tegemist on erinevate teenuste pakkujatega, on ka pakutav teenus erinev.

Korraldaja sõnul tuleb taolisi kohtumisi veel ning järgmisele ümarlauale on mõte kaasata ka lapsi.

Merje Mänd