Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Narva ja ingerlased

/ Autor: / Rubriik: Uudis, Uudised / Number:  /

Piiskop Aarre Kuukauppi (vasakul) sai peapiiskop Andres Põderilt EELK kõrge autasu. Sirje Semm
Narva kirikus peeti laupäeval Ingeri kiriku 400. aastapäevale pühendatud soomekeelne jumalateenistus.

Teenistusel teenis ligi paarkümmend vaimulikku nii siitpoolt rajajoont kui ka Narva jõe tagustelt aladelt ning Soomest. Juhtiv liturg oli Pavel Krõlov, Lääne-Ingeri praostkonna praost. Aastapäevakirikulised kuulsid ka kahte jutlust: eestikeelset peapiiskop Andres Põderilt ja soomekeelset Ingeri kiriku piiskopilt Aarre Kuukauppilt.
Piiskopi leerikogudus
«Ingeri kirikust on kujunenud selline Jumala sulatusahi, milles sulatatakse kõik rahvad ühte. Meie kirikus on nii venelasi kui soomlasi, ingerlasi kui eestlasi – mitmest rahvusest ja keelest. Heas läbisaamises laulame Issandale kiitust,» tõdes Ingeri kiriku piiskop.
Piiskop Kuukauppi rõhutas Narva olulisust Ingeri kirikule ajal, kui kirikuid Venemaal suleti. «Narva oli peaaegu ainus kogudus, kus ingerlased said tulla jumalateenistustele, armulauale, leeri ja ristima lapsi. Siin koguduses teenis soome keeles pastor Elmar Kull, kes leeritas ka mind.»
Peapiiskop Andres Põder jutlustas Jeesuse armastuskäsu ülemlikkusest. Õnnitledes sel aastal pidutsevat Ingeri kirikut, andis ta piiskop Kuukauppile üle EELK kõrgeima tunnustuse, Teeneteristi I järgu ordeni.
Ingeri kiriku ristitee
Teenistust kaunistasid lauluga Eesti ingeri koorid ning Kelto kirikukoor. Pärastlõunal anti kirikus veel kaks kontserti, millest viimasel tutvustati ingerlaste iidseid viise kaasaegses kuues. Teenistust orelil saatnud Tuuliki Jürjol on samuti otsene seos ingerlastega. Nimelt on tema vanaema leeritatud 1931. aastal ingerlaste praeguses peakirikus, Peterburi Püha Maria kirikus.
Kiriku torniosa 4. korrusel avati ingerlaste (kiriku)ajalugu tutvustav näitus ning esitleti Aleksandri koguduse poolt välja antud teost «Ingeri kiriku ristitee». Raamatu koostajad-toimetajad on Villu ja Tuuliki Jürjo; autoriteks Toivo Hollo, Paul Saar, Harri Mõtsnik ja Tiit Salumäe. Teose põhiosa moodustab Toivo Hollo, isa poolt ingeri juurtega Vastseliina koguduse õpetaja diplomitöö Ingeri kiriku ajaloost, millele ta pärast Venemaa arhiivide avanemist poole juurde kirjutas.
Ingerlastest ja Ingerimaast kõnelesid ajalookonverentsil Piret Lotman Tallinnast ja Konstantin Žukov Peterburist. Ingeri kirik sai alguse 1611. aastal, mil Karjala maakitsusel asuvas Lempaalas rajati esimene soomekeelne luterlik kogudus. Rootsi võimu ajal 1641. aastal loodi Narva ja Ingerimaa super­intendendi ametikoht ja sellele määrati Eesti kiriku- ja kultuuriloos tuntud pastor Heinrich Stahl (ametis 1641–1657).
Soomekeelsed teenistused
Kümmekond aastat Narva Aleksandri kogudust teeninud õpetaja Villu Jürjo ütles Eesti Kirikule, et eestlastel on ingerlaste ees teatud moraalne võlg ajaloos. «Kuigi Ingeri riik ja rahvas on väga vanad, kaheksa aasta pärast peaksid nad tähistama oma riikluse 1000. aastapäeva, aga eestlastel on ajaloos ikka paremini läinud kui ingerlastel.»
Kiriku 400. aastapäeva pidustuste enda kanda võtmine on siis kui osa võlakoorma kustutamisest. «Narva on poolteist sajandit olnud Ingerimaa pealinn,» ütles Jürjo. Aleksandri kogudusel on Ingeri kirikuga kümneaastased sõprussuhted. Kaks korda kuus peetakse ingerlastele soomekeelseid jumalateenistusi, kus teenivad eelkõige Ingerimaal asuvad õpetajad ja Soome misjonärid, eelkõige Vladimir Batuhtin Puškinist. Koguduse venekeelse pastorina töötab Ingeri kiriku poolt 2005. a lähetatud Oleg Sevastjanov.
Taassünd EELK kaasabil
20. sajandil Ingeri kirik peaaegu hävitati. 20–30ndatel sulges nõukogude võim kogudused ja kirikuhooned, inimesi saadeti asumisele ja vangistati, paljud hukati. Pärast Stalini surma hakkasid laialipillutatud ingerlased kodudesse tagasi pöörduma.
1969 registreeriti Petroskoi ja 1977 Puškini kogudus, mida käisid teenimas EELK vaimulikud. Ingeri kirik Venemaal tegutses esialgu EELK osana. 1980ndate lõpus loodi oma praostkond, praostiks oli Paul Saar.
1992. aastal andis EELK kirikukogu tee vabaks Ingeri kiriku iseseisvusele. Alates 1996. aastast juhib kirikut piiskop Aarre Kuukauppi.
Sirje Semm

Ingeri Evangeelne Luterlik Kirik Venemaal
Seitse praostkonda ja enam kui 80 kogudust, mis asuvad endisel Ingerimaal, Karjalas ja Venemaa erinevates piirkondades, ulatudes kuni Siberini.
Kasutusel on vene ja soome keel, kuid teenistusi ja talitusi võib pidada ka muudes keeltes.
Kirikukogu kinnitas selle aasta aprillis EELK ja Ingeri kiriku vahelise koostöölepingu, milles kajastub ka eestlaste Peterburi Jaani koguduse teenimine.