Juhime tähelepanu, et tegemist on vana postitusega, seoses millega võib esineda küljenduslikke nõrkusi.

Laul on võimas relv

/ Autor: / Rubriik: Uudis / Number:  /

Eesti vaba rahvakiriku sünni 90.
aastapäevale oli pühendatud kontsert-jumalateenistus ja Lääne-Harju praostkonna
vaimulik laulupäev Rapla kirikus.

Annika Laats, Mihkel Kukk ja Juhani Martikainen teenisid Rapla kirikus kontsert-jumalateenistusel ning Merle Lend hoolitses muusikalise poole eest.

Annika Laats, Mihkel Kukk ja Juhani Martikainen teenisid Rapla kirikus kontsert-jumalateenistusel ning Merle Lend hoolitses muusikalise poole eest.

Teenisid oma koguduse õpetaja Mihkel Kukk,
kantor ja muusikadoktor Juhani Martikainen Lappväärtist Soomest ning Risti
koguduse õpetaja Annika Laats.

Eesti vaba rahvakirik sündis märksa varem
kui Eesti Vabariik, meenutas Rapla koguduse õpetaja Mihkel Kukk. Rahvakiriku
põhimõttel ülesehitatud Eesti Evangeelne Luterlik Kirik oli, võiks öelda, ainus
meie iseseisvuse ja järjepidevuse kandja 50 okupatsiooniaasta kestel.

Muusikud rõdudel

Tähtpäevajutluses rõhutas ka Juhani
Martikainen, et nende 90 aasta jooksul on Jumal lasknud Eesti kirikutes oma
sõna kuulutada. Inimesed on evangeeliumist saanud abi ja lohutust. Kiriku
lohutus annab elujõudu ja rõõmu.

Jumalateenistusega põimusid ühendkooride ja
orkestrite esinemine, teises osas kõlas muusika laulupäevakavana.

Rapla kiriku külg- ja orelirõdudele olid
kontserdiks koha sisse võtnud ühekorraga kõik osalejad: mitu koori Hagerist ja
Raplast, Harju-Madiselt ja Keilast, ansambel Ristilt ning külalistena Märjamaa
koor ja Käru ansambel teistest praostkondadest, Hageri ja Rap- la koguduste
puhkpilliorkestrid. Samuti saatepillid: kitarr, flöödid, elektriklaver. Ja
loomulikult põhipill orel. Selline asetus oli uudne ja huvitav, kuulajatele ja
lauljatele meelepärasem.

Väikse koori võlu

Kirikud on suurepärased kõlakojad, kus
muusika paneb kuulaja hinge kaasa helisema sõnumit kohale juhatades. Kavas oli
vaimulikke viise ja seadeid heliloojatelt ja rahvaviisidest. Ilus oli iga koori
või ansambli etteaste üksikult, võimsaks paisusid ühised esinemised. Kontsert
lõppes W. H. Monki koraaliga «Oh, Issand, jää» ühendkooride,
puhkpilliorkestrite, oreli ja flöötide saatel.

Päeva lõpus tänati koorijuhte ja pillimehi
ning teisi, kes kaasa aitasid, et päev kujunes ilusaks. Kaunis laulupäev oli,
kiitis ka Juhani Martikainen. Soomes on tavaks kooridel rohkem koos laulda,
seepärast oli talle üllatus, kui hästi kõlasid väikesed koorid üksikult.

Mis oleks kirik muusikata? Tänutundes
mõelgem Martin Lutherile, kes sajandeid tagasi seisis hea selle eest, et
kirikulaulud jõuaksid rahvani. Ja juba tema päevil sai laul võimsaks relvaks.

Rahu on hoopis suurem jõud kui hetkeline
rahutus ja oma viha väljavalamine. Eks ole laulgi rahumeelne relv.

Läks korda!

Hageri koguduse kammerkoori Lambertus juht
ning vaimuliku laulupäeva korraldaja Merle Lend haaras kinni Kirikumuusika
Liidu üleskutsest korraldada praostkondades laulupäevi. «Mõtlesin, miks mitte
ka meie praostkonnas teha,» ütles muusikaakadeemias koorijuhtimist õppiv
Lääne-Harju praostkonna muusikasekretär. «Korraldasin nii suurt asja esimest
korda ja mõtlesin, kas me tuleme toime – ühisproovideks ei olnud just palju
aega. Aga koorid olid üllatavalt hästi valmistunud ja kõik läks korda.»

Repertuaaris olid ühislaulud ja igal kooril
võimalus laulda kaks laulu. Peaaegu kõik koorid seda võimalust ka kasutasid.
Ühendkoorid laulsid Enn Võrgu «Eks teie tea» ja Johannes Kappeli «Palve». Osa
laule oli 2005. aasta vaimuliku laulupäeva kavast. «Seega ei olnud õppimisega
palju tööd,» ütleb Merle Lend.

Tiiu Luht