Esileht » Elu ja Inimesed » Kirikuelu »

Kogudused on kriisiga hästi toime tulnud

20.04.2010 | | Rubriik: Kirikuelu, Uudised

Sinodikoosolekule kogunenud Tartu praostkonna vaimulikud Palamuse pastoraadi trepil. Merje TalvikMöödunud nädalal jätkusid sinodid, seekord kajastame Viljandi ja Tartu praostkonnas peetud kokkusaamisi ja seal arutlusel olnud teemaderingi.
Viljandi praostkonna esinduskogu tuli kokku Põltsamaale. Lisaks aruannete kinnitamisele andsid omapoolse hinnangu tehtule nii peapiiskop Andres Põder kui praost Marko Tiitus. Peapiiskop tõdes, et majanduslikult tuleb praostkond hästi toime ja selles on suur osa sõpruspraostkondade toetusel. Ehkki pikemas perspektiivis taolise abiga arvestada ei saa, oli toetus stabiilne. Tänu sellele maksti praostkonna sekretärile palka, kaeti osaliselt vaimulike koolituskursuste tasu, tagati vahendid vaimulike puhkuse asendustasude maksmiseks ning korraldati hulk olulisi ettevõtmisi: lastelaager, kirikupäev, konverents jm.  

Oluline on koguduse liikmete motiveerimine
Praost Tiitus tõdes, et olukorras, kus liikmesannetajate ja talituste arv jätkuvalt väheneb, ei saa me pelgalt lähtuda rahvakiriklikust paradigmast, vaid peame leidma tee koguduse liikmeteni nii, et suudaksime neid motiveerida ka enam panustama. Ka rõhutas praost, et kirikul ei ole mõtet hakata dubleerima juba olemasolevaid ja hästi toimivaid sotsiaalsüsteeme.
«Kriisi mõiste on siiski üsna suhteline. Kui see, kes väidab end mitte toime tulevat, ei suuda loobuda suitsetamisest, mis võtab tal kuus vähemalt 900 krooni, siis on pigem küsimus tarbimisharjumuste muutmises. Kuid piirkonnad on erinevad ning on ka meil kogudusi, kus on valmis toidupakid puudustkannatajatele.»
Päevakavas oli ka EELK arengukava täitmine, mida vaadati praostkondlikul ja koguduse tasandil. Rühmatööde käigus oli vaatluse all liitumine Koguja andmebaasiga, Eesti Kiriku levitamine ja koguduste koduleheküljed. Otsustati, et iga kogudus võiks tellida ühele asutusele lehe ning panustada praostkonna kodulehekülje koostamisse.
Aasta töötegija tunnustuse sai praostkonna sekretär Toivo Vilumaa ja kiriku sõbra tiitli Viljandi kultuuriakadeemia muusikaosakond kirikumuusika edendamise eest.  

Sissetulekud ei ole kahanenud
Tartu praostkonna sinod toimus üle seitsme aasta Palamusel. Nenditi, et kogu praostkonna lõikes on üsnagi märgatavalt langenud nii ristimiste, leeritamiste, laulatuste kui ka matmiste arv. Viimase kuue aasta väikseim näitaja oli ka annetajaliikmete (4925) arv. Siiski ei ole praostkonna laekumised vähenenud ja statistiline kõver oli võrreldes mullusega nihkunud pea kahe miljoni krooni võrra hoopis ülespoole.
Praost Joel Luhametsa kinnitusel saadakse kriisile vaatamata hästi hakkama. «Numbrites võib masu tõesti märku anda, sest mingi hulk inimesi tuleb leeri kavatsusega abielluda ning kui laulatused vähenevad, jääb paratamatult ka mõni inimene ristimata ja leeritamata. Raha on aga ainus asi, mis on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud,» märkis Luhamets ja lisas, et praostkonna reservist ollakse meelsasti nõus toetama näiteks lastetööd, sest just see valdkond on praostkonnas kiratsemas. Aastaaruandest selgub, et praegu on Tartumaa vaimulike pilgud peaasjalikult ehitamise suunas seatud.

Korrastatud on kirikuid ja kõrvalhooneid
Nii nimetavadki möödunud aasta suursündmustena praostkonna kaks linnakogudust – Tartu Pauluse ja Tartu Maarja – kiriku ehitustöödega seonduvat. Viimase puhul on kahtlemata märkimisväärne juba kirikuhoone tagasisaamine.
Ehitavad ka maakogudused. Katuse sai Maarja-Magdaleena kirik, tormiõnnetuse tõttu oli katusetöödega ametis ka Lohusuu kogudus, lisaks tuli seal välja vahetada elektriseadmed. Võnnus alustati koguduse leerimaja taastamist, Kodaveres ja Tormas paigaldati päästeameti ettekirjutusel tuletõrjesignalisatsioon. Torma koguduse õpetaja Mehis Pupart nimetas olulise sündmusena ka koguduse personaalraamatu väljaandmist, kus hingede nimistu loomisel tegid tihedat koostööd kõik Torma naabervallad.
Laiusel möödus aasta juubelimeeleolus, praktiline meenutus sellest on Juhan Kõpu «Laiuse kihelkonna ajaloo» haruldane faksiimiletrükk ning vahetult enne kaitseväe paraadi valgeks lubjatud kirikuseinad.
Ka Avinurmes tähistati juubeliaastat ja justkui sel puhul oli taevaisa eriti helde. «Kõik seitse projekti, mille esitasime PRIAsse ja LEADER-programmile, said jaatava vastuse. Osa neist on juba realiseeritud, nt kirikukellad ja uue katuse projekt,» sõnas õpetaja Rene Alberi. Kõige suurem, 13,8 miljonit krooni maksev ettevõtmine, mille käigus arendatakse koguduse pastoraadist välja Avinurme elulaadikeskus, pakub aga tööd veel mitmeks aastaks.
Mari Paenurm
Merje Talvik

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)