Esileht » Uudis » Uudised »

Eesti Vabariigi teenetemärkide saajad

18.02.2004 | | Rubriik: Uudised

President Arnold Rüütel annab Eesti Vabariigi 86. aastapäeva puhul riigile ja rahvale osutatud teenete eest riikliku autasu kokku 447 inimesele. Nende hulgas paljudele kirikuga seotud inimestele kodu- ja välismaal.

Maarjamaa Risti III klass
Henning Christoph Kramer – kirikuõpetaja, Eesti-Saksa suhete edendaja, Eesti teoloogiahariduse toetaja
Henning Cristoph Kramer on sündinud 20. augustil 1940 Owschlagi külas Schleswig-Holsteini liidumaal Saksamaal evangeelse pastori teise pojana.
Õppis esmalt Tübingeni ja Hamburgi ülikoolis evangeelset teoloogiat, 1964 asus Kieli ülikoolis õppima õigusteadust. Vahetult pärast ülikooli lõpetamist 1973 asus tööle juriidilise osakonna juhatajana tollase Schleswig-Holsteini Evangeelse Luterliku Kiriku kirikuametis Kielis. Pärast Põhja-Elbe Evangeelse Luterliku Kiriku moodustamist 1977 töötas ühe aasta Hamburgi kirikuametis, seejärel kaheksa aastat Kieli kirikuameti personaliosakonnas.
1984 nimetati Kramer kirikujuhatuse poolt Põhja-Elbe kirikuameti asepresidendiks ja juriidilise osakonna juhatajaks; on arvukate töögruppide ja komisjonide tegevliige Saksamaa Evangeelses Kirikus ja Saksamaa Ühendatud Evangeelses Luterlikus Kirikus, Luterlikus Maailmaliidus, Luterlikus Sõjaväehingehoius ning Bordesholmi Riiklikus Halduskoolis.
1988. aasta sügisest on Kramer Põhja-Elbe kiriku volinik koostööküsimustes luterlike kirikutega Eestis, Lätis ja Leedus. Alguses organiseeris ta siia peamiselt materiaalset abi, hiljem on ellu viinud ligikaudu 75 projekti kirikumuusika, teoloogia ja täiendõppe vallas. Sellest on abi saanud stipendiumiprogrammid, raamatukogud ja meditsiin, mille eest pärjati teda Tartu ülikooli auliikme staatusega aastal 2001. Ta on ka Tartu ja Kieli vahelise üliõpilasvahetuse algataja.
Põhja-Elbe kiriku ja EELK koostöösse kaasati peatselt ka vastavatud Tartu ülikooli usuteaduskond (1991) ja sellest ajast on usuteaduskonnal Krameriga väga tihedad ja viljakad sidemed. Tema koordineeritud Põhja-Elbe kiriku finantsabi ülikooli usuteaduskonnale on olnud hindamatu.
Koostöö põhivaldkonnad on järgmised: süstemaatilise usuteaduse õppetooli käivitamine ja finantseerimine aastail 1992–1996; finantsabi usuteaduskonna üliõpilasmaja (Roosi 1) omandamiseks, sisustamiseks ja haldamiseks 1993–1998, samuti maja remondikulude katmine ja halduskulude toetus pärast maja üleminekut EELK omandisse (tingimusel, et teaduskonnal säilib maja kasutamisõigus); saksakeelse teoloogilise kirjanduse ja perioodika hankimine usuteaduskonna raamatukogule (umbes 5000 nimetust); stipendiumid usuteaduskonna õppejõudude ja üliõpilaste õppereisideks Saksamaal ning finantstoetus saksa külalisõppejõududele usuteaduskonnas õpetamise ajal; finantsabi usuteaduskonnale auditooriumide remondiks ja sisustamiseks, uue paljundusmasina hankimiseks ja arvutipargi uuendamiseks; finantsabileping TÜ keelekeskusega saksa keele õpetamiseks usuteaduskonnas (1997–2002); kirikuõiguse õpetamise algatamine, rahastamine ja läbiviimine usuteaduskonnas 1999. ja 2001. aasta sügissemestril; kaasabi usuteaduskonna luterliku õppetooli tegevuse käivitamisel ja finantseerimisel; finantsabi Akadeemilisele Teoloogia Seltsile Usuteadusliku Ajakirja väljaandmiseks ja ülikooli keelekeskusele konverentsi korraldamiseks.
Kuni tänaseni on umbes 5 miljonit eurot jõudnud tänu Kramerile Baltikumi, peamiselt Eestisse ja Lätti; tema algatusel on pandud alus kirikutöötajate palga- ja pensionifondile EELKs.
22. detsembril 2003 andis kirikuvalitsus Kielis Kramerile üle teeneteristi sõjaväehingehoiu arendamise ja Baltikumi kirikute abistamise eest. Sõjaväedekaan Erhard Knauer nimetas teda eeskujuks paljudele inimestele. Krameri seni viimaseks suurprojektiks Eestis on Tartu Jaani kiriku taastamistööde toetamine.

Maarjamaa Risti V klass
Casimir Zacharski – eestluse toetaja Ameerika Ühendriikides
Poolas rahvusest mees, kes on abielus eestlanna Juta Vaska-Zacharskiga, Baltimore eesti koguduse organistiga. Casimir Zacharski on teinud tänuväärset tööd abistades aastakümneid eestlasi juriidiliselt.

Valgetähe III klass
Vello Ederma – Eesti NATOga liitumise toetaja Ameerika Ühendriikides
Sündinud 1934. a Rakveres. Enne Ameerikasse minekut 1951 elas nende pere 1944. aastast põgenikena Saksamaal. Ta on õppinud ajakirjandust, politoloogiat, rahvusvahelist kommunikatsiooni ja ajalugu George Washingtoni Ülikoolis.
On töötanud Ameerika Hääle uudiste peatoimetaja ja Euroopa osakonna asedirektorina kuni pensionile minekuni. Lisaks abikaasale on tema peres täiskasvanud poeg ja tütar, kes on ka abielus. Ta on E.E.L.K. Baltimore Markuse koguduse liige, on olnud Eesti Rahvuskomitee Ameerika Ühendriikides aseesimees ja mitmekordne Ühendatud Balti Ameerika komitee esimees. Neis ameteis on ta kaua juhtinud USA eestlaste ja kõigi baltlaste lobitööd NATOga liitumiseks. Küsimusele, miks ta seda kõike on teinud, vastab ta lühidalt: «Sellepärast, et olen eestlane.»
Enn Soosaar – tõlkija, publitsist
Tuntud publitsist Enn Soosaar on Eesti Kiriku peatoimetaja (aastail 1939–1940) praost Albert Soosaare poeg.

Valgetähe IV klass
Gunnar Paabo – eestluse hoidja Ameerikas
Kristi Rakfeldt – eestluse hoidja Ameerikas
Väino Riismandel – eestluse hoidja Ameerikas
Heino Oskar Valvur – eestluse hoidja Ameerikas
Sündinud 1. jaanuaril 1923 Tallinnas, kus lõpetas Westholmi gümnaasiumi. Konfirmeeriti Tallinna Kaarli kirikus 1940. aastal, kui leeriõnnistuse sai kirikus korraga 600 noort. 21aastasena põgenes üle mere Soome ja sealt edasi Rootsi, kus ta lõi kaasa Eesti Komitees ning ajalehe Teataja juures.
1947 lõpetas Stockholmi tehnikainstituudi ja hakkas rajama sildasid, tamme ja elektrijõujaamu. Paari aasta pärast siirdus Ameerika Ühendriikidesse, et edasi õppida Michigani ülikoolis. Jätkanud küll alul õpitud erialal, siirdus ta üle laevaehitusse.
Tööpakkumise võttis ta vastu New Yorgis, et kaasa lüüa sealse Eesti Maja vilkas tegevuses. Koos Eesti Üliõpilaste Seltsi kaasvilistlase Rudolf Kivirannaga võttis ta südameasjaks aidata eesti põgenikke Saksamaalt Ameerikasse ja pidas pühapäeviti kirikutes selgituskõnesid.

Valgetähe V klass
Astrid Jaanson – eestluse hoidja Ameerikas
Helmuth Kalmann – eestluse hoidja Ameerikas
Lya Karm – eestluse hoidja Ameerikas
Gilda M. Karu – eestluse hoidja Ameerikas
Ernst Lell – õpetaja, eestluse hoidja Venemaal
On EELK Ülem-Suetuki diasporaakoguduse kontaktisik ja sealne külavanem.
Maiu Linnamägi – kohaliku muusikaelu edendaja
On Märjamaa koguduse segakoori- ja lastekoori juht, koguduse juhatuse liige.
Mari Lühiste – õpetaja, kodu-uurija
On poolesajaliikmelise Tõstamaa koguduse juhatuse liige, kohaliku kooli emakeeleõpetaja.
Marju Rink-Abel – eestluse hoidja Ameerikas
Ludmilla Toon – kohaliku muusikaelu edendaja
On Kärla muusikakooli direktor, festivali Kuressaare ooperipäevad kunstiline juht. Aastal 1999 valiti ta Saaremaa aasta naiseks.
Kirikutööl on Ludmilla Toon alates 1987. aastast, mil hakkas Valjala kirikus orelit mängima. Olnud Usuteaduse Instituudi kirikumuusikaosakonna õppejõud, hilisema Kirikumuusikakooli juhataja 1993. aastani. 1993. asutatud Kirikumuusika Liit valis ta oma esimeseks juhatuse esimeheks. «Muusika on Jumala and, mille eest olen tänulik,» ütleb Ludmilla Toon.
Elin-Kai Toona-Gottschalk – kirjanik, eestluse hoidja Ameerika Ühendriikides
Airi Vaga – eestluse hoidja Ameerika Ühendriikides
Sündinud Helsingis 1940. Ta õppis Helsingi ülikoolis läänemere-soome keeli, peaainena eesti keelt, milles sooritas eksami cum laude ning on olnud eesti keele õpetaja Soomes, Rootsis ja Kanadas. Pärast abiellumist eestlase Thomas Vagaga elasid nad 10 aastat Soomes, hiljem 3 aastat Rootsis ja 10 aastat Kanadas eesti kogudusi teenides. Praegu tegutsevad nad Lakewoodi Pühavaimu ja New Yorgi Pauluse koguduses. 15 aastat on Airi Vaga olnud Ameerika eestlaste ajalehe Vaba Eesti Sõna toimetaja. Tema lauljannast tütar Maarit on nelja lapse ema; poeg Markus teenib Philadelphia eesti kogudust ning poeg Matteus on tšellist.
Oma suhetest Eesti ja eestluse kohta ütleb Airi Vaga: «Ärkasin eestlusele juba ülikooli ajal. Kohutavaid kannatusi läbi elanud eesti rahvas sai mulle kalliks. Tegin konkreetse otsuse anda ennast ja oma talendi eestlaste teenistusse. Ülesin endale ja oma perekonnale, et anname end kogunisti eestlusele, sest see rahvas vajab iga inimest. Armastus Eesti maa ja rahva vastu on olnud tiivustajaks. Kuna mu abikaasa on Ameerika eestlane ja praegu tagasi «kodus» Ameerikas, olen mina ka siin ja olen andnud enda koolituse ja talendi Ameerika eestlaste teenimiseks eesti ajalehe toimetajana ja koguduses.
Rõhutan, et eesti rahvas on palju kannatanud ja paljud kannatavad edasi võõrsil, kaugel kodumaast. Mõnele neist on ainuke side eestlusega ja teiste eestlastega meie eestikeelne ajaleht. Paljudel vanadel pagulas-eestlastel pole arvutit ega oskust interneti vahendusel Eestiga suhelda, seetõttu on ainsateks suhtlemise vahenditeks eestikeelsed kogudused ja eestikeelne ajaleht. Armastus ja lugupidamine eesti rahva, tema maa ja riigi vastu on minu vastuseks küsimusele, miks olen pühendanud nii palju eestluse ja Eesti heaks.»

Eesti Punase Risti II klass
Laine Villenthal – kirikuõpetaja, kohaliku elu edendaja
Sündinud 29. juunil 1922 Läänemaal Ellamaa külas Saapa talus pere 11 lapsest viiendana. Lõpetanud Haapsalu gümnaasiumi, asus ta õpetajana tööle Lihula algkoolis, kuid nõukogude võim sundis ta 1949. a kooliõpetaja ametist loobuma. Järgides oma kutsumust, hakkas ta salaja õppima Usuteaduse Instituudis ja pidas esimese jutluse Misso abikirikus augustis 1954. Lõpetanud instituudi, sai temast 1964 Pindi koguduse jutlustaja. Koguduse palvel ordineeris peapiiskop Alfred Tooming Laine Villenthali 19. novembril 1967 õpetajaks – temast sai Eesti esimene naisõpetaja.
1984. aastast sai temast ühtlasi Petseri koguduse hooldajaõpetaja. Neli aastat tagasi määrati Laine Villenthal emerituuri, kuid ta jätkas teenimist. Pensionipõlve pidama sai ta alles selle aasta jaanuarist, kui ta Nissi kolis. Aga sealgi võib teda jutlustamas kuulda, sest «täielik andumine Jumalale ja Temalt saadud rõõm on minu elujõu allikas,» nagu on auväärne õpetaja ise öelnud.

Eesti Punase Risti III klass
Onni Antero Honkkila – praost, Soome Ylöjärvi koguduse ülemõpetaja; humanitaarabi vahendaja
Sündis 11. jaanuaril 1941 Lahtis kirikuõpetaja ja praosti peres, õppis Tampere lütseumis ja Helsingi ülikooli usuteaduskonnas 1959–1964. Sai aastal 1964 teoloogia kandidaadiks. Ordineeriti kirikuõpetajaks 1964. a Tamperes. 1970. aastast teenib Ylöjärvi kogudust, aastatel 1988–1991 oli Soome Kirikukogu saadik.
Pärast 1974. a kohtumist peapiiskop Jaan Kiivitiga on ta 30 aastat toetanud meie kirikuelu, ennekõike aga Tallinna Püha Vaimu kogudust: organiseerinud taasiseseisvuse algusaastail kogudusele toidu- ja riideabi, ylöjärvelastega talgutöid nii Püha Vaimu kirikus, kogudusemajas kui ka Ailamäel, finantseerinud Püha Vaimu koguduse liikmete õpinguid Soomes ja kogudusemaja ehitust, toetanud noorte piibli- ja leerilaagreid Ailamäel, arendanud Soome ja Eesti sõprussidemeid.
Möödunud aasta sügisel kinkis Tallinna Püha Vaimu kogudus Antero Honkkilale koguduse 1. teeneteristi. 7. märtsil peab Antero Honkkila viimase jumalateenistuse, et jääda teenitud pensionile.

Eesti Punase Risti V klass
Kalle-August Arumäe – orbude abistaja, ajaloo talletaja
Sündinud 26. juunil 1926. aastal. Olnud Pindi koguduse juhatuse liige, hetkel lihtliige.
Kutsunud ellu 10–12 vanemliku hoolduseta lapsele mõeldud perelastekodu-külakeskuse ehitamise Nõnova külla. Välisfondidest saadud rahaga on osaliselt valminud hoone 1. korrus, hetkel seisab hoone rahapuuduse tõttu konserveeritult ajutise katuse all. Pannud Kääpa koolis aluse noorsoo patriootlikule kasvatusele – loonud kodutütarde ja noorkotkaste ühenduse. Algatanud Pindi surnuaial asuva Vabadussõja mälestusmärgi taastamise, uurinud kohalikku perepärimust ja ajalugu.
Sirje Kiivit – noortejuht
Sündinud 1941. aastal. 21aastase üliõpilasena abiellus endise klassikaaslase ja teoloogiüliõpilase Jaan Kiivitiga, perre sündis kolm tütart. Kõrgema pedagoogilise haridusega noortejuht: alustas laste- ja noortetööd Tallinna Püha Vaimu koguduses juba siis, kui see veel soositud ei olnud. On osalenud Soome kristliku kirjanduse (Ankuri-sari) tõlkimisel eesti keelde.
Oli Pühapäevakooliühenduse rajaja ja selle organisatsiooni sekretär. Kuulus esimesse noorsootöö toimkonda. Töötanud kunstiõpetaja, kasvataja ja treenerina. EELK noorte laagrikeskuse Talu ellukutsuja, hoidja ja edasiarendaja, keelelaagrite korraldaja. Laager on ellu kutsutud kristliku, säästva ja looduslähedase elustiili õpetamiseks, mille üheks osaks on igapäevane füüsiline töö.

Kotkaristi IV klass

Andres Ants Traks – sõjaliste teenetega vabadusvõitleja, Eesti NATOga liitumise toetaja Ameerika Ühendriikides

Koostanud Rita Pokk, Kristel Neitsov, Heino Nurk, Sirje Semm, Margot Vent

See käsk on meil temalt endalt, et kes armastab Jumalat, armastagu ka oma venda.
(1Jh 4:21)